"Mitchelli on tunnustatud kui olulist (major) figuuri varajase teaduslik-tehnilise ulme arenguloos. Mitchell kirjutas ilukirjandust inimese nähtamatuks muutumisest teaduslike vahenditega (1881. ilmunud "The Crystal Man") enne H.G. Wellsi "Nähtamatut", kirjutas ajarännumasinast ("The Clock That went Backward") enne Wellsi "Ajamasinat", kirjutas valguskiirusest kiiremast rändamisest ("The Tachypomp"; tõenäoliselt tema tuntuim lugu praegu) aastal 1874, mõtlevast arvutist ja küborgist aastal 1879 ("The Ablest Man in the World") ja samuti varaseimad teadaolevad lood mateeria transmissioonist ehk teleportatsioonist ("The Man Without a Body", 1877) ja ülivõimetega mutandist ("Old Squids and Little Speller". "Exchanging Their Souls" on üks varasemaid ilukirjanduslikke mõistuse ülekande (mind transfer) käsitlusi."
Kummaline, et ma polnud nii teeneka ulmekirjanduse alustala kohta kuni üleeilseni isegi tema nime kuulnud. Ja mis näitaja mina olen... BAASis oli autor registreerimata ja (ulme)ajakirjas, kust ma lugesin jutu "The Devilish Rat" kordustrükki (1974), oli autori eesnimeks märgitud ekslikult Albert Page. Nii et võib-olla on Wikipedia artikli aktsent siiski vale ja nii olulise tegelasega tegu ei ole? Oma lugusid avaldas ta New Yorgi ajalehes The Sun, mille toimetajaks ta hiljem sai.
"The Devilish Rat" on aga gootilik õudusjutt, mille peategelane on üleloomulikust huvituv veidrik teadlane-filosoof-okultist, kes üürib Saksamaal endale Schwinenshanki keskaegse lossi, et seal oma harrastusega tegeleda. Lossis kummitab terve kari mitme põlvkonna vaime, lossiemandaid, paruneid, munki ja teisi, nii et magamiskambri valikul peab mees ka nendega arvestama. Kummitused teda aga sugugi ei sega, ta suhtub neisse kui lossi loomulikku elanikkonda. Lossis sagivad ka rotid, kelle eest end kaitstes magab ta traatpuuris. Üks rott on eriti suur, väikese terjeri mõõtu, ja see käib pea iga öö tema puuri juures passimas. Mees on lossi ainuke lihast ja luust elanik ning tema ainsaks külaliseks on metafüüsiliste teaduste professor Calarius, kelle käest ta saigi idee, et inimese hing ei ole seotud tema kehaga, vaid võib vahetada teatud asjaoludel keha.
Hinge ja keha vahetamise teemaline lugu on kirja pandud kergelt humoorikas võtmes. Ega see žanrile head ei tee - nagu tuli ja vesi kokku panna. Ja ilmselt on tekst ka ajale jalgu jäänud. Kolm pluss.