Mahhanenko teise sarja avaromaan on õigupoolest juba tükemat aega võrgus ripakil olnud, enne kui trükki jõudis. Ka siin on tegevuspaigaks arvutimäng, kuid kui Barliona on puhas fantasy, siis Galaktiona on kosmoseooper. Ja siinkohal ongi probleem -- kui igasugu maagia irratsionaalseid tagajärgi seedin rahulikult ära, siis Galaktionas kirjeldatu tekitas minus akuutseid puhitusi. Ma nagu hästi ei tahaks ise mängida mõnd mängu, milles enne korralikult mängima hakkamist tuleb virtuaalselt läbida kuu aja pikkune õppelaager. Peategelase uskumatud seiklused ... vastavad tegelikult ootustele, aga see keskkond, kus ta neid sooritab... Heakene küll, tulnukate mõtteviis peabki jabur olema, aga et tüüp saab röövitud pantvangidega tundide viisi suhelda, sellal kui tulnukad omaenda baasi on osanud sedapidi püsti panna, et ise talle niikaua ligi ei saa...
Hindeks e (=2,71828...), aga kuna ma ootasin ikka pa-a-alju rohkemat, siis käsi ei tõuse ülespoole ümardama.