No on üle keskmise haarav seiklus. Vahel tekib isegi huvi, et mis edasi saab. Alguse sõpradekamp on taustale taandunud, nüüd on peategelane osa eriti vingest kolmikust: draakon, sireen, vampiir. Teiseks hüpostaasiks on küll veel inimkuju. Iga osaga ilmub välja ikka (kõik)võimsamaid olendeid, kes tegelastele mingi jama korraldavad või siis ootamatul põhjusel soosivad.
Sageli sünnib midagi huvitavat erinevate teadusharude või siis žanride kokkupuutepunktis. Ma ei oska otsustada, kas praegune fantasy ja küberpungi ristamine on hea leiutis. Maailm on nagu cp, intriigid on fantasyst ja tegelaste areng on - noh, umbes nagu antaks fantasy puhul iga kakluse või teekonna vms järel täpselt aru, mitme millimeetri võrra milline muskel kasvas. Ainult et kui esimeses osas oli see kasv veel vaevaline ja kõik järgmise taseme poole aitavad punktid tähtsad, siis nüüdseks kukub pointse juba sellise robinaga, et ka peategelane ei jõua neid kokku lugeda ja otsustada, milliste omaduste arendamisse järjekordsed 435 punkti investeerida. Nii et meetod tundub kohati küsitavana. Tekitab rahulolematust. Aga ma loen edasi :)