Kasutajainfo

Mehis Pihla

  • Eesti

Teosed

· Mehis Pihla ·

Vastuoksa

(jutt aastast 2014)

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 13: Meister ja õpipoiss» 2014

Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg
Hinne
Hindajaid
0
3
2
1
1
Keskmine hinne
3.0
Arvustused (7)

Mul on kahju jahutada kogumikule järelsõna kirjutanud zhüriiliikme rõõmsat elevust, aga valdesiana on eesti kirjanduses ammu sissetöötatud zhanr, mida nii mõnigi vanameister rõõmuga viljelenud on. Mehis Pihla loo juures väärib äramärkimist kaks asja: kuulsa serblase sissetoomine ja tulemuse ilmumine zhanriulme kogumikus, mitte "Loomingus".

Minu jaoks oli "Vastuoksa" kuni 1908. aastani igavavõitu - noh, on muidugi sügavalt alternatiivne, et koosolekul "Voltas" oligi ainult 22 meest, et jutustaja sellest osa võttis ja joonelt Siberi saadeti, kuid see on niisugune tuimavõitu alternatiivsus. Kuigi edasi läks pingelisemaks (igas mõttes) ja kurtmine Michelsoni fabritseeringute üle kvalifitseerub naljakski, on alamzhanri sees latt omal ajal nii kõrgele aetud, et "Fantaasia" jutuvõistlusel novelliga debüteerijal on raske rahuldavast rohkemat tulemust saavutada. Viit väärt on näiteks Krossi "Paigallennus" ära trükitud Ullo Paeranna novellikatsetus - nii põnevuse kui nalja poolest.

Teksti loeti eesti keeles

Salaajalooline teslapunk kõlab žanrina kahtlemata huvitavalt, ent selle loo teostus mulle väga ei meeldinud, liiga palju seoseid ja vandenõuteooriaid lühikesse juttu kuhjatud. Globaalsed vandenõud ja ajaloo kujundamised Noor-Eesti ning Siuru osalusel... mnjah, pole just väga tõsiseltvõetav. Oma osa mängib muljes ilmselt ka see, et ehkki olen kuulnud nii Jaan Oksast kui ka mainitud rühmitustest, pole eesti kirjanduslugu mulle kunagi erilist huvi pakkunud.
Teksti loeti eesti keeles

Ma olen tõsiselt solvunud. Mulle lubatakse kirjandust. See on trükitud raamatusse. See näeb välja nagu kirjandus, aga seda ei ole võimalik lugeda. Lihtsalt ei ole. Mitte üle kahe lehekülje.

Pärast lugeda-üritamist püüdsin diagonaalis aru saada, millest jutt. Midagi huvitavat hakkas nagu silma, aga niipea, kui lugema hakkasin, tõmbusid tähed ühtlaseks vormituks klombiks.

2, sest 1 oleks liiga emotsionaalne. Ja see lugu ei äratanud ühtegi emotsioonikübet. Kui silmad hakkasid mööda teksti libisema ilma ühegi haakumiseta, siis lõpetasin pingutamise.

Milleks lugu, milles ei ole ühtegi haakekonksu, isegi kui seda otsida? Ühtlane sõnade-, lausetejorin.

Jah, tunnistan, olen rumal, aga kirjandus peab kuidagi kõnetama, tõmbama kaasa. Muidugi, mõnikord tuleb pingutada, aga kaua sa pingutad... kaks pikka lehekülge pingutasin. Jõud lõppes otsa...

Teksti loeti eesti keeles

Mulle see keel-põses absurdi-alternatiivajalooline pajatus täitsa meeldis. Täiusest jäi tõesti puudu, eriti kuna mitmed sündmused polnud ajalooliselt väga usutavad (nt eelpool mainitud joonelt Siberisse saatmine vagunites, mis pigem kuulusid II maailmasõja aegsesse-järgsesse aega).
Teksti loeti eesti keeles

Jäi vanast aastast kripeldama ja ütlemata ei tahaks ka jätta. Selle loo kummalisevõitu retseptsiooni kohta. Esiteks pole siinses kontekstis põhjust nimetada Artur Valdest või mõnda muud väljamõeldud kirjanikku. Aldous Huxley on täheldanud, et hea kirjanik võib kujutada kõike, aga üks asi käib tal üle jõu: enesest parema kirjaniku kujutamine. Ning olgem ausad, Jaan Oks oli kirjanikuna ikka parem kui Tuglas (kellel on kahtlemata muud teened toimetajana, kriitikuna jne). Nii et loo kõige olulisem nihe, noovum, kognitiivset võõritustunnet tekitav element (kõigil ulmekirjandusest kirjutada tahtjatel on nüüdseks Jaak Tombergi maailmaski elevust tekitanud, septembri Akadeemias ilmunud artikkel ju loomulikult läbi töötatud...) ongi minu arvates hüpotees, nagu oleks Tuglas võinud olla Oksa proosatekstide autoriks. Kas selline rollist välja minek sundis teda hiljem kompensatsiooniks ilget Illimari kirjutama, jääb selle loo piiridest välja, kuid tundub huvitava mõtlemisainena.

Kindlasti pole lool vähimatki seost pungiga. Isegi lõdva oletuse korral, et nii punkliikumise kui anarhosotsialismi juured on Proudhoni juures. Nagu teada, vastandusid Lenini enamlased teravalt anarhistidele ja selles osas ei erinenud vähemlaste suhtumine oluliselt. Nn Volta koosolekul oli provokaatorite rollis nii enamlasi kui vähemlasi, ent ma pole seni kohanud vihjeid näiteks Narodnaja Volja esindajate osalemise kohta. Küll oli kohal lihtsalt uudishimulikke ja maarahva saadikuid - selles mõttes siis, et neid, kes olid saadetud vaatama, mis jama linnas toimub. Tõsi, arreteerituid oli paarkümmend, osalejaid erinevatel andmetel ca 50 kuni 150. Nagu alati, jäävad esimesena vahele süütud pealtvaatajad, sotsinärud oskavad aga peitu pugeda, kui asi tõsiseks läheb.

Aga veel retseptsioonist. Üldiselt soovitatakse enne arvamuse avaldamist tekst kaks korda läbi lugeda - esimese korraga saab teada, mida on tehtud, ja teise korraga, kuidas on tehtud. No et ei süüdistaks autorit millegi puudumises, mida autor pole tahtnudki oma teksti panna. Ei, ma täiesti mõistan neid ulmehuvilisi, kes ei taha oma aega kohaliku ulme peale kulutada - mis parata, maailma saja parima hulka eestlased selles valdkonnas ei kuulu. Aga selles väikeses konnatiigis sobrades uue autori peale pirtsutama hakata? Hea küll, on autoreid, keda mina ka enam vabatahtlikult kunagi ei loe, Heinsaar ja Tarlap jne, aga ma olen vähemalt proovinud.

Ulmet kirjutati ka enne Verne`i ehk siis pehmete teaduste hüpoteese, neid igasuguseid utoopiaid ja düstoopiaid on kirjutatud märksa varem kui füüsika, keemia jms võimalike leiutiste võimalike mõjude kohta käivaid lugusid. Naguöeldud, on "Vastuoksa" noovum minu jaoks kirjandusteaduslik, Oksa ja Tesla kokkupuuted aga lihtsalt lobedapoolne taust selle juurde. Minu etteheide olekski, et autor on Tesla ja tema tööde kohta öelnud ainult seda, mida kõik nagunii teavad, ning loobunud natukenegi põjalikumast käsitlusest. Võib muidugi olla, et selle liini suurema dramatiseerimise puhul oleks Tuglase-Oksa konflikt nõrgemaks jäänud. Ah, ükskõik, kui "Vastuoksa" ajendas mõnegi inimese Jaan Oksa lugema, siis on see oma ülesande täitnud. Muideks, üks sõber elas üheksakümnendatel Muhumaal ja kinnitas, et inimesed olid seal täpselt samasugused nagu Oksa kirjeldatud ajal.

Teksti loeti eesti keeles

Lugu, mis on vormistatud Jaan Oksa kirjana Arthur Valdesele - vastuolulised eesti kirjandusajaloo tegelased mõlemad - milles esimene annab ülevaate oma õnnetust eluloost, milles oluliste isikutena tegutsevad eesti kirjanduse paavstiks tituleeritud Friedrich Michelson (Tuglas), serbia (autoril horvaadi) päritolu teadlane ja visionäär Nikola Tesla ning Tartu rahu arhitekt Jaan (Ivan) Poska.

Ma pole eriti kursis XX saj. alguse eesti kirjandusloo hämaramate lehekülgedega, seetõttu oli temaatika uus ja, mis seal salata, ka huvitav. Ehkki jah, selle kindlakstegemiseks, mis jutus reaalsusele vastab ja mis on autori väljamõeldis, tuleks omaette lugemistöö ette võtta. Jutuvõistluse esikümnest on see tekst kõige vähem žanrikirjandus ning kirja vorm, milles Oks oma sõnu palavikuliselt ritta laob, seab loole kahtlemata kitsendavad piirid.

Loo autor on muide Lavakunstikoolis dramaturgiks õppiv üliõpilane.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: