Jäi vanast aastast kripeldama ja ütlemata ei tahaks ka jätta. Selle loo kummalisevõitu retseptsiooni kohta. Esiteks pole siinses kontekstis põhjust nimetada Artur Valdest või mõnda muud väljamõeldud kirjanikku. Aldous Huxley on täheldanud, et hea kirjanik võib kujutada kõike, aga üks asi käib tal üle jõu: enesest parema kirjaniku kujutamine. Ning olgem ausad, Jaan Oks oli kirjanikuna ikka parem kui Tuglas (kellel on kahtlemata muud teened toimetajana, kriitikuna jne). Nii et loo kõige olulisem nihe, noovum, kognitiivset võõritustunnet tekitav element (kõigil ulmekirjandusest kirjutada tahtjatel on nüüdseks Jaak Tombergi maailmaski elevust tekitanud, septembri Akadeemias ilmunud artikkel ju loomulikult läbi töötatud...) ongi minu arvates hüpotees, nagu oleks Tuglas võinud olla Oksa proosatekstide autoriks. Kas selline rollist välja minek sundis teda hiljem kompensatsiooniks ilget Illimari kirjutama, jääb selle loo piiridest välja, kuid tundub huvitava mõtlemisainena.Kindlasti pole lool vähimatki seost pungiga. Isegi lõdva oletuse korral, et nii punkliikumise kui anarhosotsialismi juured on Proudhoni juures. Nagu teada, vastandusid Lenini enamlased teravalt anarhistidele ja selles osas ei erinenud vähemlaste suhtumine oluliselt. Nn Volta koosolekul oli provokaatorite rollis nii enamlasi kui vähemlasi, ent ma pole seni kohanud vihjeid näiteks Narodnaja Volja esindajate osalemise kohta. Küll oli kohal lihtsalt uudishimulikke ja maarahva saadikuid - selles mõttes siis, et neid, kes olid saadetud vaatama, mis jama linnas toimub. Tõsi, arreteerituid oli paarkümmend, osalejaid erinevatel andmetel ca 50 kuni 150. Nagu alati, jäävad esimesena vahele süütud pealtvaatajad, sotsinärud oskavad aga peitu pugeda, kui asi tõsiseks läheb.
Aga veel retseptsioonist. Üldiselt soovitatakse enne arvamuse avaldamist tekst kaks korda läbi lugeda - esimese korraga saab teada, mida on tehtud, ja teise korraga, kuidas on tehtud. No et ei süüdistaks autorit millegi puudumises, mida autor pole tahtnudki oma teksti panna. Ei, ma täiesti mõistan neid ulmehuvilisi, kes ei taha oma aega kohaliku ulme peale kulutada - mis parata, maailma saja parima hulka eestlased selles valdkonnas ei kuulu. Aga selles väikeses konnatiigis sobrades uue autori peale pirtsutama hakata? Hea küll, on autoreid, keda mina ka enam vabatahtlikult kunagi ei loe, Heinsaar ja Tarlap jne, aga ma olen vähemalt proovinud.
Ulmet kirjutati ka enne Verne`i ehk siis pehmete teaduste hüpoteese, neid igasuguseid utoopiaid ja düstoopiaid on kirjutatud märksa varem kui füüsika, keemia jms võimalike leiutiste võimalike mõjude kohta käivaid lugusid. Naguöeldud, on "Vastuoksa" noovum minu jaoks kirjandusteaduslik, Oksa ja Tesla kokkupuuted aga lihtsalt lobedapoolne taust selle juurde. Minu etteheide olekski, et autor on Tesla ja tema tööde kohta öelnud ainult seda, mida kõik nagunii teavad, ning loobunud natukenegi põjalikumast käsitlusest. Võib muidugi olla, et selle liini suurema dramatiseerimise puhul oleks Tuglase-Oksa konflikt nõrgemaks jäänud. Ah, ükskõik, kui "Vastuoksa" ajendas mõnegi inimese Jaan Oksa lugema, siis on see oma ülesande täitnud. Muideks, üks sõber elas üheksakümnendatel Muhumaal ja kinnitas, et inimesed olid seal täpselt samasugused nagu Oksa kirjeldatud ajal.
