Raamatu tegevus toimub 8 tuhat aastat peale seda eelpoolmainitud katastroofi. Nende tuhandete aastate jooksul on inimkond tasapisi arenenud, laienenud kogu meie galaktikasse ja elab üsna rahulikku ning mitmekülgset elu. Ning järgib Pakti - katastroofijärgset 8 tuhat aastat vana lepet mis keelab teatud kõrgtehnoloogiad (no näiteks igasugused nano-värgid muidugi...). Maa on aga nii kauge antiikaeg, et sellest ei teata enam suurt midagi ja muistselt Maalt pärit esemeid on inimeste käes säilinud veel ainult alla paarikümne - pole raske arvata, milline nende hind on.
Raamatu peategelaseks on galaktiline postiljon ja antiigikaupmees Carson, kes äkki teada saab, et võivad olemas olla paar ladu katastroofieelselt Maalt pärit tarbeesemetega mille kunagi Maalt põgenenud ainus laev paari tähesüsteemi (võimaliku tulevase koloniseerimise kergendamiseks) tuhandete aastate eest maha jättis. Selge see, et selline hulk võimalikku ehtsat antiikkraami paneb Carsonil mitte ainult kõrvad liikuma ja rahanumbrid silme eest läbi jooksma vaid loomulikult ka tegutsema. Aga muidugi on olemas ka teine jõud kes samuti tolle kraami võimalikku eksisteerimist teab ja asju endale himustab ja nendeni jõudmiseks Carsonit igati ära püüab kasutada. Nii et algab võidujooks ja teineteise ülekavaldamine selle nimel, kes selle üüratu varanduse omanikuks saab...
Muidugi on lugu eelpooltoodust hulga nüansirikkam (ja millest ma siin vaikin), aga põhimõtteliselt on tegemist siiski üsna selge ja sirge sündmustikuga, minu jaoks loos küll ühtegi tõeliselt üllatavad sündmustepööret ei olnud. Loo lõpus oli autoril ilmselt äkki meelde tulnud, et korralik raamat tuleks ikka mingi puändi/üllatusliku finaaliga lõpetada, aga tal vaesekesel polnud eelnevast loost selliseks lõpuks mingit ainest võtta. Nii et autori "grande finale" üritus jäi äärmiselt lahjaks ja äraarvatavaks ning ei andnud raamatule küll midagi juurde.
Ladusalt kirjutatud, keskmiselt põnev kosmoseooper - "ei midagi erilist" oleks minu kokkuvõte. Hinne ka sellele vastav: kolm.