Kasutajainfo

Heinrich Weinberg

  • Eesti

Teosed

· Heinrich Weinberg ·

Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi?

(jutt aastast 2014)

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 13: Meister ja õpipoiss» 2014
autorikogu «Pimesi hüpates» 2016

Tekst leidub kogumikes:
  • Stalker 2015
Hinne
Hindajaid
1
3
2
0
0
Keskmine hinne
3.833
Arvustused (6)

Hea jutt on ühtlaselt tugev. See siin ei ole. Kuigi sipelgaõvi on viit väärt (olgu ta siis Düüni-kajaline või ärgu olgu), käituvad tegelased liiga tihti liiga imelikult, et head hinnet panna. Ohtlikke loomi minnakse vaatama ilma mingite ettevaatusabinõudeta ja uustulnukale ei öelda poole sõnagagi, et nende nähtavuses tuleb liikumatult olla - enne kui elukas juba rünnakukauguses on. Et kõrbesse kohalike juurde minek on lausa kolmeks nädalaks, kuuleb peategelane juhuslikult alles siis, kui juba minnakse. Seni, kuni kaamelid luite tagant nähtavale ilmuvad, lastakse tal arvata, et minnakse jalgsi... Ekspeditsiooni laager pannakse üles eramaale ja ekspeditsiooni juht on selles õndsas teadmatuses, kuni omanik kohale tuleb ja talle arvutist näitab, kus ta on. Vabandage väga, ka 21. sajandi alguse Eestis kontrollitakse enne välitöödele minekut niisugused asjad Maa-ameti koduleheküljelt üle.

Siit jõuab sujuvalt teise etteheiteni. Olgugi, et tegevus toimub tsitaatide järgi 4. aastatuhande keskel, ei esine jutus mitte ühtegi tehnoloogilist vidinat, mida tänapäeval olemas poleks (kui jätta kõrvale portaalid ja kosmoselendudega seonduv). Isegi tõhusat palavikualandajat ei ole. Ometi näib, et jutt on kirjutatud tõsimeelselt, mitte keel-põses "tuumapungi" vms.-na.

Kirjatehniliselt häirib väga, et nii meenutuste kui põhitegevuse kohta kasutatakse ühtviisi lihtminevikku ning neid ei eristata tühja reaga vms. viisil. Meenutused tulevad täiesti ootamatult ja lugeja mõistatagu, miks mingi tundmatu nimega tegelane järsku rääkima hakkab.

Algajatele eesti autoritele meeldib kasutada mittemidagiütlevaid anglo-ameerika nimesid ja nii ka siin. Pole mitte ühtegi sisulist põhjust, miks peaks peategelane olema mingist Wisconsini ülikoolist, mitte TÜ-st või TTÜ-st. Et ikka peenem oleks, väljamaa värk ja puha...?

Beduiinid on araablased. Iraan on sama, mis muistne Pärsia. Araabia keel kuulub semiidi keelte hulka ja afroaasia keelkonda, pärsia keel on indoeuroopa keelkonna keel. Arvata, et beduiinid võiks tulla Iraanist, on äärmine asjatundmatus. Tekstist jääb lahtiseks, kas seda peaks omistama autorile või peategelasele.

Teksti loeti eesti keeles

Rahulikus tempos kulgev lugu, milles peategelase isikust või sündmustikust tähtsam on omapärase võõrmaailma, Yellowstone`i planeedi kirjeldus. Jah, Herberti "Düüni" meenutab see maailm tõesti äärmisel määral. Kiiliteema oli hea leid ja eks ole ju tuntud fakt, et kunagi dinosauruste vms ajal eksisteerisid hiiglaslikud kiilid ka Maal, minu mälu järgi oli sarnast motiivi kasutatud ka Obrutšovi "Plutoonias".

Peategelase Wisconsini Ülikooli taust tundus tõesti veidi põhjendamatu, samas oli kogu see tegevusmaailm ju suhteliselt multikultuurne ja kaugeltki mitte ülemäära Ameerika-keskne (ülejäänud etteheiteid eelmises arvustuses ma isegi ei vaevu kommenteerima). Mis minu jaoks loo hinde "4" peale tõmbab, on just see, et ega peale huvitava maailma siin suurt midagi polegi-selline rahulik heietus. Mõnusa detailina on TÜ-s õppinud autor toonud sisse ka akadeemilistes ringkondades levinud paranoilise plagiaadifoobia teema.

Teksti loeti eesti keeles

Weinbergi loos napib sära. Seda ilukirjanduslikku. Kõige hullem ei olegi, aga siiski – natuke masendav on lugeda, kui mõttes kogu aeg toimetad teksti – see sõna siit vahelt ära, see siia, see lause teistmoodi, seda pole üldse vaja...

Lühidalt öeldes on mul tema fenomen ja hurra-hõisked kergelt arusaamatud. Tegu on ju moditud Düüniga. Seal pole mölakaid harkonnoneid ega üllast kõrberahvast, on vaid kõrberahvas... Ei ole ka gom jabari, ega teisi võluvaid piinamismeetodeid.

Tegelased on kuidagi liiga ettevaatamatud, samas üheülbalised. Ja ronivad kohe võõraga voodisse. Nojah, ju sel neidisel kedagi paremat polnud.

Pluss, peategelane on bioloog eks. Ja ta ei saa aru sõnast "vastne". Mäh? Või oli see uumor? Selline salakaval lõunamaine, millest nalja tegija ise ka aru ei saa?

Teksti loeti eesti keeles

Teksti oli iseenesest ju huvitav lugeda, aga nagu eelarvustajaid, hakkasid ka mind häirima kohati väga tõsised loogikavead. Seega, võiks panna tugeva kolme või nõrga nelja; olgu seekord siis viimane.
Teksti loeti eesti keeles

Ma olen kõik juba ära öelnud, mis mul selle loo kohta öelda oli.
"Selle [jutu] bioloogia- ja ökoloogia-alane läbimõeldus paistis silma just oma silmapaistmatusega – autor ei hõõrunud lugejale nina alla teaduslikke loenguid, fookus oli inimestel ja nende reaktsioonidel, kultuuride kokkupõrkel. Ometi ei jäänud lugedes mingeid küsimusi, et mis, kuidas ja miks siis asjad sel planeedil ikkagi just niimoodi kujunenud ja seatud on. Kui lugedes kangesti „Düün“ meelde tulema ei kippunuks, oleks ilmselt tegu [jutu]võistluse [aastal 2014] võidulooga."

Edit: aa, see jäi ütlemata. Et kui autor vaatab, et siin baasis on kolmed-neljad hindeks, siis see ei tähenda, et lugu tegelt ei oleks hea. Issand ise ka ei tea, kuidas siin hindeid pannakse. On küll hea lugu!
Teksti loeti eesti keeles

See lugu saaks mult puhta viie, kui Kane`i ja Nadja interaktsioon oleks suurema osakaaluga, sest ei saa kirjutada mingit väga erilist lugu sellest, kuidas loo alguses maandutakse planeedil x, kus midagi eriti ei juhtu, me lihtsalt kirjeldame, mida me näeme ja loo lõpus lahkutakse umbes sama targalt kui tuldi, olgu siis see kirjeldatav kuitahes äge (a la "Totu Päikeselinnas"). Küll aga saab alati teha loo oma elu/uue/kunagise armastatuga kohtumisest.

Lisaks loo põhitaustale (jah ma olen loomulikult "Düüni" lugenud, kes ei oleks, mind ei häiri see paralleel põrmugi, ulme peabki mingile vundamendile toetuma), mängib loos ka teine plaan, so Kane`i minevik, millest küll kahetsusväärselt puudub igasugune viide ta varasematele kogemustele naissooga. Oleks sobinud kasvõi hüpoteetiline tšikk, kes on Kane`i värskelt maha jätnud, seoses Kane`i positsiooni kaotusega ülikoolis, mis selgitaks ka Kane`i teatud traumaatilisust Nadjaga suhtlemisel.

Teine relevantne etteheide loole võiks olla adresseeritud sellele, miks Yellowstone`il inimeludesse nii hoolimatult suhtutakse - külaline satub võõrustajate ükskõiksuse tõttu pidevalt enam või vähem eluohtlikesse olukordadesse. Aga üldiselt jääb mulje, et uus noor Hargla on areenile astunud. Kõik kirjandusteose toimimiseks vajalikud elemendid on Weinbergi kirjapandus juba olemas, mis sest, et võib-olla mitte päris õiges vahekorras, nii et see buss hetkel veel pisut koliseb.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2018
november 2018
oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018

Autorite sildid: