Kasutajainfo

Heinrich Weinberg

  • Eesti

Teosed

· Heinrich Weinberg ·

Vihma seitse nime

(lühiromaan aastast 2014)

ajakirjapublikatsioon: «Reaktor» nr 28 (jaanuar 2014)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: antoloogia «Tuumahiid 2: Toorium» 2015
autorikogu «Pimesi hüpates» 2016

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
1
1
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (3)

Olen Weinbergi tekstidest varem lugenud "Täheajas" ilmunud juttu "Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi?" "Vihma seitsmel nime" tegevus toimub mainitud looga samas maailmas, täpsemalt Yellowstone`i-nimelisel koloniaalplaneedil. Lühiromaan on ka suhteliselt sarnases stiilis välja peetud-ökoloogilistele ja bioloogistele teemadele keskendunud teaduslik fantastika, kus suhteliselt rahulikus tempos toimuva sündmustiku käigus lugejale tegevusmaailma avatakse.

"Vihma seitsme nime" tegevus leiab aset Harjaks kutsutud niiskes, ebatervisliku kliimaga ja kõikvõimalikke veidraid eluvorme täis Yellowstone`i Põhjamandri mägipiirkonnas, mis inimeste koloonia keskuseks olevat kuiva kliimaga mandrit veega varustab. Harja elanikkonna moodustavad kohalikes tingimustes ellu jääda suutnud karastunud inimesed, kelle hulgas on palju karistuseks Harjale saadetud sunnitöölisi ja keda tuntakse Vihmarahva nime all. Ühel hetkel süüdistavad kroonilise veepuuduse all kannatava koloonia poliitikud Vihmarahvast veevarustusega koonerdamises ja saadavad sõjaväe Harjal asuvaid veevarustusjaamu üle võtma...

Kui "Sipelgalõvi" oli pigem selline kõva keskmine tekst, siis "Vihma seitse nime" äratas minus Weinbergi loomingu vastu täiendavat huvi. Arvan, et lähitulevikus võib autori omanäoline looming Eesti ulmes päris olulist rolli mängida. Ma ei hakka siin arutama, kui loogiline on lühiromaani sündmustik ja kas tehnoloogilise tsivilisatsiooni tingimustes on ühe planeedi piirides selline valesid otsuseid põhjustav informatsiooniikaldus võimalik või mitte... minu arvamust tekstist see ei muuda.

Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt mulle meeldib see klassikaline teadus- ja kosmoseulme traditsioon, millelt Weinberg lähtub. Väga isegi meeldib. Erinevalt kaaskarvustaja Särast, kes kogumiku arvustuses seda juttu kõrgelt hindab, ei tahaks ma mainida paralleelina mitte Lew R. Bergi, vaid Murray Leinsterit. Muidugi ei ole Weinberg Leinster, aga kiiduväärt soov on vähemalt olemas. Ja pidagem meeles, et Leinster hakkas kirjutama pulp-ajastul ja tema sulest on tulnud mitte ainult "Päästemeeskond" vaid ka igasugust täielikku sonimist.

Nagu juba sipelgalõvi loo kohta mainisin, on Weinbergi juttudes palju läbi mõtlemata ja tundub, nagu kirjeldaks ta kosmoselendude ajastul mingit SF kuldajastu tehnoloogiat (hea küll, väike liialdus, sõnum toodi ikkagi mikrokiibil kohale, mitte mikrofilmil). Samas ei aimdu tekstist aurupungiga sarnaseid taotlusi.

Nii näiteks tekib küsimus, et miks inimesed üldse koloniseeritud planeedi kõrbealal 5 l veega päevas elasid - kas tõesti oli rahvastikutihedus muutunud Maaga sarnaseks, et kõik ekstreemumid asustada tuli? Kas kosmosekoloniseerimise puhul kauges tulevikus poleks loogiline, kui kõigepealt tuleks insenerid ja pööraks jõed sinna kuhu vaja ning siis alles koliks inimesed järele? Kunstliku defitsiidimajanduse loomine on ju isegi usutav, aga kuidas asustus üldse kunagi niisuguseks kujunes? Teiseks võib mõista sõdurite juhi pahameelt, et nende sõnumisse suhtuti mõnevõrra ükskõikselt pärast seda, kui nad olid jalgsi veejaama marssinud, kuid miks autor neid seda tegema paneb? Argument, et "teil ei ole siin transpordilainerite jaoks maandumisruumi" oli naeruväärne juba Vietnami sõja ajal ja lõpuks ju tuleb evakueerimine õhu kaudu. Kolmandaks, kuidas on võimalik, et kosmosekolooniate ajastul ei suudeta muud moodi kui luurerühma kohale läkitamisega koguda infot "maastik ümber perimeetri" kohta? Neljandaks, kuidas kujutab autor ette, et rakkude sisse tunginud parasiit (jätame hetkeks kõrvale selle, kui võimalik niisugune võõra planeedi elustikust pärinev uudne organell üleüldse on) sõltub teguritest nagu "päikesekiirgus, peamiselt ultraviolett, õhurõhk, õhuniiskus, temperatuurikõikumised"? Kas tegelased on mingid fotosünteesivad kõigusoojalised või? Viiendaks, veehoidla mäest alla laskmisega mitte ei anta lauskmaaelanikele külluses eluks vajalikku vett, vaid kõike oma teel purustav rusuvool. Ja nii edasi ja nii edasi.

Autorit huvitab väga maailmaloomine, aga fabuleerimisoskus - kuidas usutavaid sündmusi mingisse loogilisse järgnevusse panna nii et põnev ka oleks - on (veel?) kehvake. Tingliku plussi võib anda selle eest, et autor on vähemalt üritanud kõige ilmsemaid küsitavusi ka tegelaste suu läbi reflekteerida ("side tugijaamad" vs. satelliidud jms). Aga eks see kokkuvõttes ikkagi pulp-ihõnguline tekst ole (fakt, et ka tuntud kirjanikud on ogaramaid tekste kirjutanud, ei ole vabandus). Eks näis, kas Weinberg jõuab kunagi omadega kuldajastu või uue laineni. Või vähemalt loeb bioloogiaõpiku õiges järjekorras läbi.

Teksti loeti eesti keeles

Mulle väga meeldis. Meeldis algne õuduka-õhustik, action-episood, veenappuse ja -külluse erinevused ja kuidas need nagu muuseas ilmseks tehti.
Kuigi kui loogikamiinustest rääkida, siis torkasid mulle väga selgelt silma hoopis teised kui Kristjan Sanderile.
Nagu mismõttes on muidu naiste jaoks nii võrdne positsioon leiutatud, aga seal on mingid kahevõitlused meeste vahel naiste pärast??? Ja kas mehi oli kuidagi vähem, et polügaamia asemel oli rahvastiku taastootmiseks vajalik polügüünia (e. mitmenaisepindamine) ja samas puudus polüandria (e. mitmemehepidamine) ja üldse oli ühiskonnale ikka kuidagi oluline, et lapsed oleks siiski abielust sündinud? Mida üleliigsed mehed tegid, kui naised mitmekesi pandavamatele läksid? Mis sai väljaspool abielu sündinud lastest?

Siiski, need olid ülevaadatavad detailid. Ainus, mis mu meelest viis loo väärtust alla, on hale lõpp. Psühholoogiliselt põhjendamata "kuidagi tuleb ju lõpetada".
Nojah, kuidagi tuleb, aga ...
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018
mai 2018

Autorite sildid: