Igal juhul jäetakse Lang kooli tööle ja jätkub tavaline väikelinna koolielu. Aga Lang on tõesti lohe, kes on mingil põhjusel (mis jääb ähmaseks) maale inimesena elama tulnud. Vaid aeg-ajalt meenub talle tema reptilian past. Lohe ontlik elu inimeste seas meenutas mulle vägisi Põrgupõhja Jürkat krestoomaatilisest õudusromaanist. Ja kui lohe juba platsis on, siis võiks ta lõpuks ikkagi ka oma traditsioonilise kuju võtta. Me ei pea pettuma. Ühel hetkel ei suuda Lang end talitseda ja teeb tembu ära. Et see toimub suurema rahvahulga ees ja siseruumis (kohtusaalis), meenutas situatsioon Arthur Conan Doyle´i "Kadunud maailmast", kus pterosaurus lae all tiire tegema hakkas.
Kuidagi rahulikult kulgev jutt, kus rõhk pigem inimestevahelistel väikestel ja väiklastel suhetel kui action´il. Kergelt nukratooniline fantasy.