Üks humoresk kindlustamisest, samaaegselt ka kerge paroodia üldse igasugu seikluskirjanduse kohta. Leian, et selles jutus, olid sissepikitud naljad omal kohal, nad ei mõjunud tarbetu ballastina. Mingi planeet Mizar-2 on langemas mässuliste küüsi, kes tahavad oma maa koloniaalikkest vabastada. Keegi tegelane on aga kindlustanud rahu ja korra. Neid viimaseid hüvesid saadabki igati auväärne ja soliidne kindlustusfirma tagama oma agendi. See kohtub ühes kõrtsus ühe noore uljaspeaga, kelle kallima on mässajad pantvangi võtnud. Kui see avalikuks tuleb, läheb suureks sõjaks ja rahu ei kuskil. Uljaspea on igati kindlustusagendi vastand - lausa ise topib nina hädadesse. Agent tuleb aga alati kõigest puhtalt välja - kasutades tervet mõistust. Terve mõistus jätab inimesed ellu ja teenib neile palju raha. Sihuke mõnus naljand. Ulme mõjub tegelikult teksti puhul pisut liigse butafooriana.