See raamat on kirjutatud kui Maailmasõda Z (või kuidas iganes selle õige eestikeelne tõlge poleks) suulise pärimuse kollektsioon, kus üleelanud räägivad oma mälestusi. Läbi sõja - nii et seal on lugusid inimestelt, kes nägid selle algust nii Hiinas kui Lõuna-Aafrikas, neilt, kes zombide eest Iisraeli või Ameerikast Kanadasse põgenesid, neilt, kes selle kindlustes üle elasid või enne kinnises sanatooriumis lõpetamist zombidega võitlevas sõjaväeüksuses teenisid. Kokkuvõttes moodustub omamoodi läbilõige ja ajalugu. Kuna tegemist on suulise pärimuse üleskirjutusega, siis ei ole lugusid neilt, kes ei elanud seda üle - zombid ja ärasöödud lugusid ei räägi. Maailmasõda Z toimumisaeg on lähitulevik - võib-olla mitte päris ülehomme, aga näiteks paari aasta pärast. Seal esinev (aga raamatu kirjutamise ajaks veel tuleviku jääv) Jules verne ATV nr 3 oli aasta 2012 sündmus. "Üles kirjutatud" pärimuse lisaomadus on usutavus - ei sünni imesid, poliitikud käituvad nagu nad ikka käituvad, sõjavägi saadab zombide vastu tankid oma tavalise moonavarustusega (loe: suuremas osas hoonete ja teiste tankide hävitamiseks mõeldud mürskudega), välise ohu peale ei teki inimestel mingit suurt üleilmalikku vennastumist ja zombidega võitlemise kihku, kus rahvuslikud huvid kaovad ega ole puudu ka vaktsiiniga kiiret rikastumist jahtivad ärimehed. Inimesed on paraku lihstalt inimesed edasi.