Väike maakoht. 35-aastane Paul on kaotanud linnas töö fotograafina ja on asunud ema juurde elama. Tööd ei ole, naist ei ole, tervis pole kõige parem, maaelu käib kergelt närvidele, ema ja poeg tülitsevad omavahel. Ema on taime-usku ja söödab pojale mingeid maltsasid sisse. Keldris hoitava veini sisse on segatud samuti mingeid maarohtusid. Ajaviiteks klõpsib Paul mõned fotod, aga märkab siis ehmatusega, et pildile võetud liblikad ja naabri kukk liigutavad ja elavad võetud kaadris edasi - näib, et ainult seal nad veel elavadki, sest naabrimees tuleb järgmisel päeval oma kadunud kukke otsima. Hulluks läheb asi siis, kui Paul ei suuda kiusatusele vastu panna ning fotografeerib piimapuki juures külla saabunud noorukest ajakirjanikku, kes samuti materiaalsest maailmast haihtub ning elab edasi võetud kaadris. Ema sõbrustab kellegi Igoriga, kes on meistrimees ja kohalik aktivist, ent pealetükkiv tüüp, keda Paul ei salli. Küpseb plaan.
Selle hindeks kolm plussi saanud loo leiame maateemaliste juttude kogumikust "Mullast oled sa võetud" (Pegasus, 2013).