See lugu on Ellisoni kuulsamaid. Jutustuses on inimene oma egoismis ehitanud nii võimsa sõjaarvuti, et see neelab oma looja. Viis ellujäänud inimest on mõistetud kogu igavikuks piinlema gigantse Arvuti sisemusse. Kogu maakera hõlmav Arvuti on hävitanud inimkonna ning see inimviha on inimeste omavahelise vihkamise peegeldus. Viha inimeste vastu on Arvutisse sisse programmeeritud. Arvutil on võime neid viite inimest muuta nii füüsiliselt kui ka vaimselt, võime neid piinata. Et pääseda Arvuti küüsist, näib elust lahkumine olevat parimaks lahenduseks. Klassika,mis ei vanane. Loost ja selle pealkirjast on tehtud üksjagu paroodiaid. Näiteks: "Mul ei ole annet, aga ma pean kirjutama" jne.