Theodor Sturgeon on öelnud, et kõikjal maailmas, kus kaks kirjanikku kohtuvad, arutavad nad Harlan Ellisoni ettevõtmisi. Väide on vast natuke liialdatud, aga selles peitub tõetera: legendaarne on Ellison kohe kindlasti.
Käesolev suhteliselt värske Ellison jutt algab hästi: tänaval on tapetud mingi vanapoolne hulgus ja kolm tippmodelli valavad kadunukese surnukeha kohal lohutamatult pisaraid. Kui politseiinspektor saab lahkamistulemused, on üllatus veelgi suurem: mehe surnukehas on kõike topelt (naise süda ja mehe süda, naise kopsud ja mehe kopsud jne, jne). Seletamatul kombel elasid ühes kehas nii mees kui naine. See olend mõistis ülihästi nii naisi kui ka mehi – seepärast ta oligi nende rikaste tippmodellide südamesõber. Siiamaani oli huvitav. Lõpp (=katse seletada seletamatut) oli minule arusaamatu ja seepärast hindeks kolm.
Käesolev suhteliselt värske Ellison jutt algab hästi: tänaval on tapetud mingi vanapoolne hulgus ja kolm tippmodelli valavad kadunukese surnukeha kohal lohutamatult pisaraid. Kui politseiinspektor saab lahkamistulemused, on üllatus veelgi suurem: mehe surnukehas on kõike topelt (naise süda ja mehe süda, naise kopsud ja mehe kopsud jne, jne). Seletamatul kombel elasid ühes kehas nii mees kui naine. See olend mõistis ülihästi nii naisi kui ka mehi – seepärast ta oligi nende rikaste tippmodellide südamesõber. Siiamaani oli huvitav. Lõpp (=katse seletada seletamatut) oli minule arusaamatu ja seepärast hindeks kolm.