Kogumiku üheteistkümnest loost on kaks sellised, mis kuuluksid igasse "Best of Ellison" kogusse. Nendeks on tavalise inimese muutmist totalitaarse ühiskonna tööriistaks kujutav "Knox" ja "Cold Friend". Viimases kujutatakse ainsana maailma jäänud noorukit, kes väheseks ajaks saab endale kaaslaseks kauni Opali. Kuid peagi tüdruk kaob ja Eugen peab jälle tõdema: "Tüdrukud tüdivad must alati väga kiiresti." Selline nukker ja poeetiline lugu. Nõrga viie väärilised on minu meelest ka viimase vabadustarmastava tudengi sõda valitsuse vastu kujutav "Silent in Gehennah" ning kübererootiline "Catman". Siiski ei kuuluks need minu silmis mitte mingil juhul isegi kaheköitelisse Ellisoni "Best of..." teosesse. Ellisonil on sedavõrd palju hoopis tugevamaid jutte. Muud kogumiku lood on enamasti head (seega enamasti 4 väärilised). Kuna Ellisonil endalgi on vähemalt pool tosinat selgelt paremat kogumikku, siis selle hindeks 4.