Algselt ilmus novell ajakirjades nime all “Dogfight on 101”. Juttu võib lugeda kogumikust “The Beast That Shouted Love...”. Selles loos on HE vaadelnud võitlusse viivat kättemaksuinstinkti. Autor on pessimistlik. Kas mees suudab välja murda põrgulikust kättemaksuahelast või kordab lõputult ühte ja sama käitumismudelit? Tuleviku kiirteedel on surmaga lõppevad duellid muutunud elu normiks. Neid peetakse hambuni relvastatud autodega ja maanteepatrull jälgib toimingu seaduslikust. Oskuslikud kahevõitlejad, kel pikk “saavutuste” nimekiri, on paigutatud edetabelitesse. Loo kangelane on tavaline “perekonnainimene”, keda ärritab üles jultunud kollanokast liikleja. Loomalikust raevust juhituna kutsub ta kahevõitlusele Billy Kid’i, edetabelis väga kõrgel paikneva noormehe. Peategelane ise ei ole enne duelle pidanud. Novell kirjeldabki seda kahevõitlust. Kõrvaldanud piimahabeme, paigutatakse peategelane edetabelis väga kõrgele. Kogu Ameerikast suunduvad teda välja kutsuma auahned duellandid...