Selle loo peategelane oli allakäigutrepil läbinud punkti, pärast mida ta lakkas olemast inimene. Ta käis küll kahel jalal, aga see oli juba skeleti omapära, mitte eetika kategooria (vaba tsitaat HE-lt). Uimastite mõjul Norman Mogart röövib ja seejärel ka tapab. Narkouimas põgenedes näeb ta kauplust, millel silt “PÕGENEMINE SISSE”. Norman siseneb, kuid ei suuda lahkuda, sest pole enam uksi ega seinu. Edasi läheb jutt segaseks, mitmetähenduslikuks. Ta sõlmib lepingu kaupluses oleva vanamehega. On see saatan? Lepingu põhjal võib ta tagaajajate küüsist pääseda ainult sinna kauplusse jäädes. Kas on ta narkomaanina kapseldunud oma teadvuse poolt loodud maailma? Seda maailma kutsub ta “Nimetuks Kohaks”. Lõpuks kohtub ta selles Nimetus Kohas Prometheusega, kellega vahetab kohad. Selline lugu siis.