Algupärases kogus olid ulmelood segamini mainstream-novellidega, kokku 22 lugu. 1976. aasta väljaandest oli kõrvaldatud 9 ulmelugu ja lisatud üks jutt. Nii saadi mainstream-lugejale suunatud raamat. Lugesin seda viimast kogumikku, raamatut ulmelugudeta. Kogumiku parimaks pean antisemitismi juuri uurivat novelli “A Prayer for No One’s Enemy”. Kui tulevikus tahan ulmenovellidest puhata, loen meelsamini Malamudi, Salingeri või mõne muu lugusid. Ellison 76. aasta kogumikku teist korda lugeda ei kavatse (mis ei tähenda, et lood oleksid viletsad). Seetõttu 3.