Üks kolmest selgelt fantastilisest jutust Ülo Mattheuse kogumikus "Inimene Aspelund" (1987). Minu arvates parem kui Tukla novelliauhinnaga pärjatud "Minu isa luulud" (1984). Seda eelkõige kohaliku tegevuspaiga ja tegelaste, kuid ka psühholoogilis-sümbolistliku loomemeetodi tõttu. Sisu kohta midagi ei ütle, kuid soovitan uudishimu korral jutu kätte võtta. Sobinuks suurepäraselt ka kogumikku "Õudne Eesti".