Kutsutakse millalgi seitsmekümnendate esimesel poolel noormees miilitsasse. Uurija hakkab pärima tema viibimise kohta Pühajärvel (jah, 1961 on ta seal tõesti olnud), selle kohta, kas sõjaväes oli ta ülemuseks Lilje (kurat neid ülemusi enam mäletab, aga äkki oligi), kas ta Kaga Reinu tunneb (ei tunne, see Rein, kelle ta oma pruudi käperdamise pärast trepist alla viskas, oli Juks või Jaks) ja muud sellesarnast. Tuleb välja, et kellelegi Kaga Reinule olevat rahvaluule andmetel Pühajärve sõja ajal 1841 ebaõiglaselt ja ebaseaduslikult 200 hoopi kadalippu antud ning uurija arvab, et seda korraldas kõnealune noormees ebapuhastel motiividel. Noormees pingutab mõistust, et mis see nüüd olgu, ja talle tuleb meelde, et oma instituudi teaduslikus nõukogus hääletas ta tõepoolest teadur Rein Kagani vastu, et ise tema kohta endale saada. Siit edasi võiks nüüd olla mitu võimalikku arendust - radikaalsemana reinkarneeruvate isikute vahel samade draamade ikka ja uuesti läbi mängimine ning tagasihoidlikumana ärkamine ja kogu asja seletamine süümepiinadega. Kahjuks aga lõppeb tekst just sel kohal ära ja ei arene enam üldse mitte kuhugi.
Uhh, millist laborikraami ka intelligentsed ja enam-vähem vaimselt küpsed inimesed (Kruus sai novellikogu "Juhusliku paari mäng" ilmumise aastal viiskümmend) vahel kokku keeravad...