Tulnukad otsustavad Maa oma kapsapõlluks muuta ja külvavad kogu planeedi ühtlaselt mingit hiigelsuurt põllukultuuri täis. Enamus inimesi saab juba selle protsessi käigus hukka, aga ega ellujäänutelgi midagi hõisata pole. Taimestik ja loomastik on praktiliselt hävinud. Allesjäänud inimesed on kommuuni kogunenud ja söövad peamiselt möödakäijaid ning sedasama "kosmilist hiidkapsast". Talv elatakse üle maa all hiidtaime juurte poolt uuristatud käikudes. Paraku lähevad niigi metsistunud inimesed maa all peast päris segi ja kevadel jõuab neist vaid paar tükki uuesti maapinnale. Mulle maailmalõpud üldiselt meeldivad, kuid see lugu üle kolme ei saa. Laskis ennast lugeda küll, aga midagi jäi ikka puudu. Kolmegi saab vaid sellepärast, et autor on taibanud õnneliku lõpu ära jätta.