"The Ultimate Treat" on lugu kahest lapsest, kes veedavad suvevaheaega vanavanemate juures vanas mõisahäärberis, mille suletud läänetiib varjab endas sünget saladust. Jutu lõpus peab vanaisa pojapojale pika monoloogi, seletades kõik üksipulgi lahti.
"Actually" tegevus toimub üksildases kolkakõrtsis, kuhu ainukese külalisena saabub kummaline naine, keda mateeriana polegi olemas. Jutu suurimaks plussiks on väga tunderikkalt edasiantud miljöö.
"Past Imperfect" on nukratooniline ghost story, kus armunud mees peab loobuma pansionaadis kohatud naisest, sest vastupidisel juhul on karta daami saatva vaimu eksistentsi jätkumist. Mõte on see, et armastuse nimel võib vaja minna armastuse enese ohverdamist."Nightly Fever" kuulub kogumiku parimate hulka, ehkki seda lugedes valdas mind pidevalt déjà-vu tunne. Sellest asjast on kindlasti varem kirjutatud. Abielupaari suhetele avaldab negatiivset mõju mehe pingeline töö, mis nõuab tema pidevat eemalviibimist. Abikaasad on elama asunud vastsoetatud majasse ja kodus igavlev naine avastab majas kummituse. Arvatavasti on see meessoost ja seega peaks olema sobivaks substituudiks töönarkomaanist mehele.
"The Black Case" on kogumiku kõige tõsisem lugu, sisuks ühe geniaalse viiuldaja traagiline saatus seoses ränga hinnaga, mis ta oma geniaalsuse eest maksma peab. Loo pealkiri viitabki viiulikastile.
Nimilugu on vingelt terava puändiga, mis lühijutu puhul on minu meelest kõige olulisem.
Ma ei tea, kas MS saavutab raamatuga edu piiri taga, sest selleks on vaja ka muid asju, peale kvaliteetse kirjandusliku materjali. See viimane on vastuvaidlematult olemas: huvitav fantaasialend, tundelised miljöökirjeldused, kujundlik keelekasutus, fabuleerimisoskus. Ilmselt tuleks teha mõningaid pingutusi, et raamat angloameerika kirjandusmaailmas olulistele inimestele silma jääks.