Peategelane on endine sõdur - sealt siis ka keha - ja nüüd väikese turvafirma boss. Kliendiks on endine laulja/näitleja, umbes nagu Presley ja Jacksoni koondkloon, mitmesugusest keemiast lootusetult läbi imbunud, igatahes üsna ebaadekvaatne. Tüübile on tehtud atentaadikatse, kuigi tema hiiglaslik maavaldus koos kõige juurdekuuluvaga peaks olema tehnika viimase sõna kohaselt kaitstud.
On mõned head mõtted. Nanodest valvekoerad näiteks. Suure koera moodi ja võivad ka hammustada, aga kui tulistada või nuiaga äsada, siis pudenevad nanod viga saamata laiali ja kogunevad äsaja selja taga uuesti koeraks. Veel - tänavajõuk, mille liikmed peavad õnne ehk vedamist omamoodi substantsiks. Et kui kellelgi on rohkesti õnne olnud, tuleb ta ära tappa ja tapja saab tema õnne endale. Kõik sellekohased teod on peakorteris ka seinamaalinguna fikseeritud. Siis veel naljakas arendus robootika seaduste teemal. Kuna kunstlikud inimkehad on saadaval, siis võib ju maavaldusel tegevust juhtiva ja ka muidu väga võimeka AI sellisesse laadida - ongi nagu lihtsam suhelda või nii. Aga kuna samune üksus sai modelleeritud Alan Turingi järgi, siis tärkab temas omasooiharus.
Maailm on üsna usutav ja huvitavaid käike veelgi, samas tundub miski klassiviha õhutamine tarbetuna. Ilmselt on samalaadsed ka järjed, aga ma ei hakka neid erilise innuga taga otsima.