"Tsaari" peenestamise ümber tiirlev taustusüsteem ja peategelane meenutavad kahtlasel kombel Veskimehe Kuu Ordut, aga võib-olla on ka see paroodia, ainult et "Tsaariga" võrreldes kõrgemal tasemel, implitsiitsem ja peenem.
Seoses käesoleva jutuga tundub olevat sobilik viidata ka probleemile, mida väikest viisi on siin ja seal tõstatatud: et Veskimees olevat inimsuhete kujutamisel suhteliselt lootusetu, kõik tegelased on enam-vähem ühesugused "kriipsujukud", samas kui "Tsaari" taga olnud seltskond kuulub jällegi pigem sellesse leeri, mis rõhub inimpsüühika, -tunnete, -reaktsioonide peale, ent jääb hätta "tehnilise" poolega, mis Veskimehel on alati üksipulgi läbi mõeldud. Tegemist on muidugi jõhkra lihtsustusega, reaalid vs humanitaarid, aga vist mingisugune tõde siin on. Parim oleks muidugi (vähemalt Eesti hard science fiction jaoks, kui ilmuks tegelane, kes suudaks ühteviisi veenvalt kujutada nii inimkäitumist- ja suhteid kui ka tehnilisi detaile ja jutu üldist taustsüsteemi.