Täiesti võimalik, et aluseks on võetud vana Herberti märkmed. Kellel jätkus taipu poolik käsikiri sinnapaika jätta ning seal kasutatud mõttekäike mujal ja juba paremini käiku võtta. Pead ei julge anda, aga kuna ma olen Herbertiga tegelenud üsna põhjalikult, siis jäi mulle mulje, et tundsin ära mõned leheküljed, mis võisid olla originaalkäsikirjast. FH oli suurte ideede mees, natuke ehk isegi müstik, igatahes ei seletanud ta asju (vähemalt hiljem, Düüni ajal) üksipulgi lahti. Ideed on, paar suurt karakterit on, aga samas on stampe ja lihtsate asjade üleseletamist. Võibolla oli FH nooremast peast oskamatum, aga ma kahtlustan neid teisi.
Meeldivat on raamatus nii palju, et selles lastakse põhja sotsioloogia. No et kui on vaja otsustada mingite ühiskondlike arengute üle, siis viskab arvuti välja hulga juhuslikke isikukoode, neile isikutele esitatakse küsimus ja vastuste põhjal siis tegutsetaksegi. Näiteks on koolide õppekavast välja hääletatud ajalugu ja semantika. Ning küsimusi saab ju sõnastada mitut moodi. Kohaliku näitena: "Te ju tahate tasuta ühistransporti, eks ole?" No ja tegelikult ei pruugi see isikukoodide valik ka päris juhuslik olla iga kord.
Käib siis intriigide punumine ministrite – romaanis küll büroode juhatajad – vahel, igaüks tahaks selleks kõige suuremaks bossiks saada, lisaks on veel põrandaalused individualistid, kes väidavad, et ühiskondliku arvamuse pealesurumine on tobe. Erinevad jõud on märganud andekat ametnikku Daniel Moviust ja püüavad teda enda poole tõmmata. Selleks tuleb kõigepealt jõuda ühiskondliku arvamusega järeldusele, et Moviuse ametikoht on ülearune ning ta sobiks paremini polaaraladele lihttööd tegema. No et siis saavad kõik esineda Moviuse päästjatena.
Uh-oh, lõpuks keerab Movius kõik pahad ümber sõrme, jätab suuremeelsuse märgina mõned neist isegi ellu ja laseb end Maa imperaatoriks kuulutada. Et nii palju siis sedapuhku demokraatiast. Aga ei, ta laseb hoolitseda ka selle eest, et säiliks põrandaalune vastupanu monarhiale, mis ühel kaunil päeval tema või mõne tema järeltulija maha koksaks ja uuesti demokraatia kehtestaks – aga juba targemini.
Loetav, kuid mitte just soovitatava kirjanduse hulka kuuluv raamat.