Valge rassi järjekordne ülekohus sunnib meest oma tsiviliseeritud poolt unustama ja hõimu tava austades röövima valge poisi, et ta ohverdada: mõttetu vägivald mõttetu vägivalla vastu. Teekonnal, mille nad peavad tseremoonia õigeks läbiviimiseks ette võtma, muutuvad nad lähedasemateks, kuid maagial, mida mehe indiaanlasepool tajub igapäevase osana maailmast, on omad reeglid, mille järgi yksteisemõistmine tema kohust ei muuda.
Nauditavaks muudab raamatu maailma kirjeldamine peategelase shamaanisilmade läbi, ning selle veidi castanedaliku müstika lõikumine maailmaga, nagu meie seda näeme - antud võrdluses vaesema ja pealiskaudsemana. Loo vaikses tempos kulgev käik, mõtisklused indiaanlaste eluviisi ja selle võimaluste yle kogu selle paratamatus traagikas, mis teisele "pärismaalasele" tundub üksjagu lähedase teemana, kõik see teeb raamatust väga nauditava lugemise. SC on just selline lugu, millesse peab rahulikult syvenema, siis ärkab ta ellu.