Kasutajainfo

Frank Herbert

08.10.1920–11.02.1986

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Frank Herbert ·

Chapterhouse: Dune

(romaan aastast 1985)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
3
1
1
1
2
Keskmine hinne
3.25
Arvustused (8)

"Chapterhouse: Dune", mis on teatavasti "Dune" sarja viimane osa, on Frank Herberti omamoodi testament. Tundub, et selle kirjutamist alustades olid tal plaanid veel seitsmendaks või isegi kaheksandaks raamatuks, kuid lõpu poole (mis langeb kokku tema naise surmaga) on märgata teatavat püüet asi ära lõpetada. Seetõttu on märgata mõningast hüplikust teema jätkamisel, kuid üldist hinnet ei saa kuidagi anda alla viie, eriti pärast eelnevate raamatute lugemist.

Sündmused jätkuvad sealt, kus eelmine raamat pooleli jäi (seekord ei ole siin mingeid paari-kolmetuhande aastaseid pausikesi). Praktiliselt kogu eelnevast raamatust tuttav kaader suri eelmise raamatu lõpus / selle raamatu alguses, märkimisväärse erandina Duncan Idaho ghola ja Odrade. Mileas Teg siiski päris maha kandmisele ei kuulu, kuna Bene Gesserit vajab endiselt parimat väejuhti ning Odrade õnnestus hankida kloonimiseks (mida see ghola värk tegelikult ongi) vajalikud paar rakku. Tugev osa raamatu algusest ning keskosast on suunatud Bene Gesseriti, Honored Matrede ning Golden Pathi lahkamisele. Kogu n.ö. "hea" rahvas on kokku kobinud tehislikkule planeedile (mida nimetati muide Chapterhousiks ning kus asetseb Bene Gesseriti salajane peakorter) ja proovivad seal sandworme rekultiveerida. Teatavasti on need elukad ainuke loomulik spice-i allikas universumis ning ilma selleta oleks terve pinu Bene Gesseri tegelasi üsna kiirelt terve pinu surnud Bene Gesseri tegelasi. Nii Bene Gesserit, kui Bene Tleilax on aetud selg vastu seina ning nad peavad võitlema enam mitte oma ideede, vaid pigem oma jätkuva eksistentsi nimel. Ix on hakanud vaikselt hääbuma seoses üleüldise dekadentsimeeleoluga. Honored Matred, kes Vana Impeeriumi varemetel oma amokkijooksu sooritavad on tegelikult tuli takus, kuna omakorda ajavad mingid kurjamid neid taga. Raamatu lõpupoole toimub üks verisemaid (või siis jälle, mitte nii väga verine), kuid igatahes üks eepilisema ulatusega konfrontatsioone, mille lõpuks Honored Matred ja Bene Gesserit leivad ühte, kuigi mitte väga üksmeelsesse kappi, panevad. See omakorda heidab pisut valgust Leto II poolt disainitud Golden Pathile, mille eesmärk on inimkonda lihtsast soikumisest säästa (huvitav, kas Jumalimperaator nägi seda tegelikult ka ette?). Omamoodi kentsakas ning joont alla tõmbav on lõpupeatükk, kus Duncan ning mõned tähtsamad Vana Maailma tegelased võtavad kätte ja varastavad no-shipi ning kihutavad sellega vastu päikesetõusule (ülekantud tähenduses muidugi) hüpates huupi läbi foldspace, alustamaks kusagil avastamata galaktikas uut elu.
Teksti loeti inglise keeles

Absoluutselt ei saanud pihta. Vahepealsed osad on mul ka lugemata, võib-olla sellepärast. Aga sellest olenemata ei soovita lugeda venekeelset tõlget -- tundub nagu oleks grupp seltsimehi teose tõlkinud ilma inglisekeelsete nimede kirillitsasse ümberpanemist kooskõlastamata.
Teksti loeti vene keeles

Selle raamatuga saadi korraga nii eelmise raamatu, kui ka kogu Dune saagaga ühele poole. Valmistas siiski väikese pettumuse. Vigu oli mitu:
a) liiga palju tegelasi.
b) toodi juurde mõned väiksemad jõud, kuid nii nende otstarve, kui ka nende raamatusse toomise otstarve jäid segaseks. (Näiteks üks teatav rahvusvähemus)
c) mõned globaalsed probleemid jäid lõpuni segaseks
d) kahjuks jäi ka viimane peatükk segaseks. võibolla oleks ta asjale hoopis teise tähenduse andnud
Teksti loeti inglise keeles

ka nüüd, kui see raamat on lõpuks eesti keeles olemas, tuleb tunnistada, et tõenäoliselt tekitab rohkem kõneainet see, mida seal pole, kui see, mis seal on. iidne rahvatarkus ütleb ju küll, et teelolek on tähtsam kohalejõudmisest, ning kindlasti on need, kes Düüni kuus osa vähegi kaasa mõeldes läbi lugenud, endisega võrreldes targemad ning ehk isegi paremad inimesed. aga paratamatult tekib küsimus, kas see ongi kõik ja kas otsad pididki niiviisi lahti jääma. selle vastu räägib terviku senine struktuur - kolm esimest osa suht katkematu tegevusega, siis pikk ajavahe neljandani, jälle pikk ajavahe ja kaks järjestikku toimuvat romaani. sümmeetria kohaselt oleks ka lõpetuseks vaja triloogiat, ja materjali, mis viimast osa võiks täita, oleks küllaga. (ma ei läheks nii kaugele, et sümmeetriale tuginedes väita, nagu oleks kuues osa niisama nõrk kui teine...) ka otsesõnu on tekstis välja öeldud, et kõik seniste osade tähtsamad sündmused moodustavad loogilise ahela, millel saab olla vaid üks järeldus. ainult et see järeldus jäetakse välja ütlemata ning ma võin küll oletusi teha, aga ma pole üldse kindel, et need oletused õiged oleksid. autor saab oma teoses ootamatusi korraldada ja ennast igati õigustada - ning mitte miski varasemates osades ei seleta Marty ja Danieli tegelaskujusid.

ah, noh... ei ole ju tegemist reisikirjaga. ei ole ju nii, et autor käis mere taga, tuli tagasi ja jutustab, mida nägi - ning nüüd mõni huviline nuriseb, et mõnele meretaguse rahva elu-olulisele detailile pole piisavat tähelepanu pööratud. pole ju raske mõista, mida autor öelda on tahtnud - ja paljud tähtsad kõnelused jäävad pooleli ka meie päriselus - ning võib olla tänulik, et ta selle ütlemiseks just seiklusliku romaani vormi valis.

PS - ma ei näe põhjust Pronto sisukokkuvõttele midagi lisada, see on igati ammendav ja adekvaatne. Herberti puhul pole romaani sündmustik lihtsalt eriti tähtis.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mõnest sarjast ja maailmast saab lõpuks lihtsalt kopp ette ning pärast "Düüni" sarja viimase F. Herberti poolt kirjutatud osa läbilugemist "Stalkeri" hääletuse eesmärgil võib vaid kergendatult ohata, et "sellega on siis kõik" .

Sari on ilmunud eesti keeles mingi dekaadise ajavahemiku jooksul ja kui esimene osa jättis mulle omal ajal väga võimsa mulje, siis praeguseks on igasugustest gholadest, mentaatidest ja tleilaxudest absoluutselt kõrini ning teksti peensustesse ei vaevunud süvenemagi (ehkki nagu Ipp eespool, ei saanud minagi aru, milleks see rahvusvähemus?).

Teksti loeti eesti keeles

Ammu-ammu pole ühe raamatu lugemine niivõrd visalt läinud kui kuuenda düüni. Lugesin hambad tangis jupphaaval sest Pikalt ei saa, unne suigutab või tekitab kohutavat tüdimust ja vastumeelsust. Isegi see ei aidanud kui lugeda osasid lõike diagonaalis.

Ja igav on teos seepärast, et enamus aega kulutatakse kõrgeaulise ema sisutühjadele mõlgutustele. Esimene 80% raamatust ei toimu muud kui kõrgeauline emand Odrade kõnnib nagu munavalus kana mööda kapiitlisaali ringi ja soiub. Vahepeal pöördub "kaamera" ka ohjeldamatuid heteroseksi mõnusid nautivatele Idahole ja tema taltsutatud Matroonile, keda kasutatakse rohkem seksmänguasja ning lastevalmistamise apastraadina.

Siis ilmub välja veel üks värske kõrgeauline emand, kes seksib alaealise Miles Tegi gholaga, viimase jaoks on heteroseks sedavõrd traumeeriv kogemus, et ta saab oma eelmise elu mälu tagasi. Peale seda piinlikku stseeni järgneb raamatu kõige huvitavam osa. Bene gesserit ründab kõrgeaulisi matroone. Matroonid lüüakse mättasse, ent matroonidel on mingi super-relv ja ka bene gesserit lüüakse mättasse (minu suureks heameeleks tapetakse ka Odrade ära, phuhh).

Kuna nagu kumbki pole võitnud ilmub kohale siis see Idaho seksmänguasjast kõrgeauline matroon kes teatab, et ta on nüüd hübriid bene gesseritist ja matroonist. Tapab kõik sellelevastuvaidlejad ära ja hakkab juhtima nii gesseriti kui matroone. Idaho paneb seepeale koos Miles Tegi ja viimase ellujäänud tleilaxuga tundmatus suunas ajama. Värske kõrgeauline emand vaatab talle natuke lolli näoga järgi, lööb siis käega ja jalutab minema.

Ehk siis 477 lehekülge igavust tüdimust ning olematut süzeed, kosmiliselt venivat ning samas augulist ploti ja tegelaskujusid, kes on sama ligitõmbavad kui konsumi ees sente luniv parm.

Tuleb Herberti kirjanikuoskust austada, iga noorem ja algajam kirjanik oleks varem või hiljem suutnud ühegi hea stseeni kirjutada. Vana kirjanik aga on osanud kõiki karisid vältida, vahepeal isegi lugejat õrritada. Teha näo, et kohe läheb jutt paremaks.

Kujutan ette vana haiget meest, täis maailmavalu ja teadlikust enda peatsest lõpust. Viha temas kasvab kogu maailma vastu, ootamatult tabab ta end mõtlemast, et kas sellele maailmale ma kinkisingi esimese Düüni raamatu? Sellise suurepärase teose, mida see haisev püdel biomass kindlasti eales väärt ei olnud. Aga ehk suudan ma seda veel parandada? äkki on mul veel aega, et kiskuda oma kingitus neilt vääritutelt kätelt tagasi. Nullida kogu düüni mõju?

kuidas saab kellegi käsi tõusta sellele raamatule viit panema. Saate aru viit. VIIT! nagu maksimumhinne. Mille eest MILLE! See peab olema eksitus. Kuidas suudab mõni noor ja täies elujõus meesterahvas lugeda kannatlikult läbi sihukese saasa ja vaimustusest rõkata. Et vot see on raamat, sadade lehekülgede viisi teksti, mida kõrgeauline ema sööb ja kuidas ta sööb ja mis ta seljas kannab ja millest ta mõtleb (või õigupoolest ei mõtle), milline vaimustav pilguheit ühe vanamuti ellu. Milline kaval nõks autori poolt keskenduda kesk niivõrd põnevaid sündmusi ja tegelasi kõige mõttetumale karakterile. Fantastiline!

Leian, et panin viiendale osale hindeks 1 ennatlikult. Kuuenda osaga võrreldes jumalik lugemine, oleks siin vähemalt siis liblikatiibadena loperdavaid käsi või muud sarnast. Ei ole, midagi ei ole.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: