Ulmekirjanduse BAAS - 1695

Arvustused (8)

15.09.2012, kell 01:09

Tegemist on üpris selgelt rahvaluulelik-ugrilike müütilist-üleloomulike elementidega vürtsitatud Muinas-Eestis toimuva looga, kus üks noor ja üpriski juhm, ent mitte ilma kavaluseta tegelane kogemata saadab korda suure kuriteo, mis vihastab mitte ainult inimülikuid, vaid ka neist ilmselt vägevamat "metsarahvast". Järgneb põgenemine, mis viib ta viimaks vägeva nõia juurde, kellelt ta krutskeid ja noore tütarlapse vastu suunatud vägivalda kasutades paneb pihta lennutiivad, millega ta ilmselt üritab kuhugi "Kuldsesse kuningriiki" pääseda.

18.09.2012 lisanduseks: Esimene mulje pärast lugemist oli ilmselt isiklikest iseärasustest (teema, teatud määral sõnakasutus) tingitult positiivne, et selles asjas on päris oluliselt potentsiaali. Kuid muidugi ei ole võimalik seda võrrelda Huxley, Le Guini, Hargla või ka Tarlapiga, mistõttu 4 on ilmselgelt liiga palju. Eestikeelsele ja algajale autorile võiks ju siiski anda teatud leebuspunkte, aga jah, ilmselt mitte nii palju. Oli ebaloogilisust ja ka ilmset läbimõtlematust või ebaõnnestunud kohti, tõesti juba alates tüdruku tullejätmisest; kõige häirivam oli aga muidugi ootamatu lõpp või õigemini lõpu puudumine, mis tõesti sunnib ütlema, et päris kirjandusega veel tegemist ei ole. Siiski, mingil põhjusel leian ikkagi, et asjal on siiski potentsiaali areneda ja seetõttu jätaks nõrga kolme avansina siiski üles õhku. Ühtlasi aga mõistan, et jah, BAAS-is tuleks ilmselt hinnata kirjanduslikuma ilmega asju.

Teksti loeti eesti keeles

Ats Miller

15.09.2012, kell 15:09

---

Võimalik, et see pole õige koht, kuid kutsun üles mitte risustama Baasi naeruväärselt ebaadekvaatsete hinnetega kirjanduslikele katsetustele. Viimati said siin Baasis "4" Aldous Huxley "Brave New World" ja Ursula K. Le Guin "Tehanu". Samal skaalal oleks adekvaatne eelmine hinne kümne või ka sajaga läbi jagada -- või vaidleb keegi vastu?

Teksti loeti eesti keeles

Triinu Meres

15.09.2012, kell 19:12

Jätsin loo pooleli siis, kui peategelane jättis väikese tüdruku koldesse kärssama ja pages oma teed.

Sellise karakteriesituse kohta on välismaa profid nt siin üht-teist öelnud: http://www.youtube.com/watch?v=XTjAM2XHo1g&feature=youtu.be Mälu järgi olulisest kohast kokkuvõte: "Ei ole vahet, kui palju lehekülgi sisemonoloogi või vestlusi ning arutlusi sa sinna ette paned, tegelase määrab lugeja jaoks ära esimene asi, mida ta _teeb_."Esimene märkimisväärt asi, mida see tegelane tegi, oli väikese lapse põlemapanek ja selle järel minemajooksmine, püüdmatagi aidata.
Ma ei suuda sellise tüübi elu vastu huvi tunda, kui tal pole just muid rehabiliteerivaid omadusi, nt vaimukus, karisma või hulganisti musta huumorimeelt. Aga sel vennal igatahes alguses midagi sellist ei ilmnenud, nii et sinnapaika ta jäigi.

Hinde panin ainult seepärast, et muidu ei saa BAASis arvustada ju asja. Aga ma ei mõtle selle puudulikuga väga midagi. Kuni ma tervet juttu pole end lugema sundinud, on see number lihtsalt mu esmamulje, mille kohaselt autor eesti keelt oskab kasutada küll, aga on seda väga ebameeldiva isiku peale raisanud miskipärast.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Sander

15.09.2012, kell 22:17

Viimased arvustajad on kõik olulise ära öelnud.

Teksti loeti eesti keeles

Must Kass

15.09.2012, kell 22:37

Algernonis on võimalik BAASi risustamata kommenteerida lugusid, mis nagu veel päris kirjanduseni ei küüni. Aga autorile saab arvamusest teada anda ja soovitusigi jagada, sisaldagu need siis kärbikut või mitte. Kahju, et Reaktori tegijad sellele võimalusele pole mõelnud, sest kui päris aus olla, pole ma seal näinud veel ühtegi lugu, mis tingimata BAASis peaks olema. Aga ega ma pole ka järjekindel lugeja.

Teksti loeti eesti keeles

Meelis Sepp

19.10.2013, kell 17:21

Olgu selle väikse tüdruku põlemapanekuga nagu on, näiteks Cormac McCarthy "The Road`i" üks võikamaid stseene on lõkkes imikut küpsetava kamba peale sattumine ja McCarthy teost pole küll põhjus ebainimlikkuses või labasuses süüdistada. Selle siin, suhteliselt vastiku pseudonüümiga autori pikk oopus on pikk nagu nälja-aasta ja tüütu nagu valimispropaganda. Aeglane heietamine ja konarliku jutu veeretamine, mis takerdub, hüppab pidevalt üle konaruste ja jätkub ja jätkub tüütult ja masendavalt igavalt. Sisu saab kokku võtta ühte lausesse: mingi jobu põgeneb kordasaadetud eksimuse tõttu metsa. Ja seea lause on meile maeitea mitmekümne lehekülje peale laiali venitatud nagu kolmandalt korruselt korteriaknast väljaoksendatud maosisu, mis mööda seina on maapinnani valgunud.

Masendav jama, ütleksin.

Teksti loeti eesti keeles

Krafinna de Kraax

12.11.2013, kell 12:25

Jutustada autor oskab, isegi sõna valdab. teataval määral, aga süžee? pikaks venitatud nagu soolikas, algab ühest kohast, lõpeb teisest,
peategelane on ebasümpaatne sadist. Ja üldse. Häh.

Kui jutustamine rakendada mõne lahedama loo ette, siis saaks ju asja :)

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Rätsep

12.11.2013, kell 14:54

Minu jaoks tõmbab hinde alla loo jabur algus. No kesse laseb kuninga imikust tütart hoida mingis suvalises maaubrikus, kus ta võib vale liigutuse korral otse tulle kukkuda? Ja seejärel kuulutada lindpriiks isiku, kelle vale liigutuse tõttu lõpuks tõesti õnnetus juhtub? Edasine osa, kus Nevel külast põgeneb, läks veidi paremaks, ent hinne jääb "3" peale.

Eelmised arvustajad mainivad, et tegu pole "kirjandusega" ja seetõttu ei tohiks seda Baasis arvustada. Meenub, et tundsin hiljuti ühes Facebooki lõngas huvi, mis teeb teose "kirjanduseks" ja kas halb kirjandus polegi "kirjandus", s.t., kas sõna "kirjandus" tähistab vormi või kvaliteeti? Mulle vastati, et "mittekirjandus" tähendab lihtlausetega kirjapandud koolikirjandi-laadset teksti. 1695. lugu pole eriti hea, ent lihtlausetest see nüüd küll ei koosne...

Teksti loeti eesti keeles

1695

Teosed

· 1695 ·

Lisavahendid:

1695

Teosed

· 1695 ·

Lisavahendid:

Autorite sildid:

Teoste sildid: