Võimalik, et selline pikk vahe debüüdi ja teise teksti vahel on just see põhjus, mille pärast Ameerika ulmekirjanikud oma lohutus-Nebula hääletusel antud teksti sedavõrd kõrgele kohale hääletasid. Ameerika ulmes on nostalgiamoment ja sekundaarne müüdiloome alati edu pandiks olnud... ning kindlasti tekitas enigmaatiline Cordweiner Smith hulgaliselt kuuldusi...
Võimalik, et käesoleva jutustuse edu aluseks on tõesti head ideed ja autori suurepärane kirjutamisoskus... võimalik? Kindlasti on tegu suurepärase jutuga, kuid minu arvates ilmus Cordweiner Smithilt enne 1964. aastat vähemasti kümmekond hulga paremat juttu/jutustust...
Lühidalt ka sisust. Kuna tavaline inimene kosmoses hakkama ei saa, siis on tekkinud eri kast olendeid, mingeid masininimesi, nn. skännerid. Jutustuse tegevus käivitub hetkest, mil on kokku kutsutud skännerite erakorraline koosolek, kus tehakse teatavaks tõsiasi, et üks inimene on avastanud viisi, kuidas saab ka tavaline inimene kosmost taluda... ning selle tulemusena on ju skännerid asjatult elanud...
Ütleks, et hinne on viis miinus. Mulle Cordweiner Smithi looming meeldib... ka see lugu oli huvitav ja omanäoline, aga samas mõjus ta pisut liialt deklaratiivsena. Viis väga pika miinusega!