Harringtoni sarja kuues osa.
Sõda Manticore`i ja Haveni Rahvavabariigi vahel jätkub. Kuivõrd andekatest ohvitseridest on pidev puudus ja Harringtoni poliitilised vaenlased on vahepeal mõnevõrra maha rahunenud, siis kutsutakse meie kangelanna taas Manticore`i laevastikku tegevteenistusse.
Peale ohvitseride on puudus käest ka sõjalaevadest. Kõik jõud on koondatud rindele. Sellest tulenevalt on võrdlemisi kaitseta jäänud tähtedevahelised kaubateed ning yha rohkem Manticore`i kaubalaevu langevad piraatide ohvriks.
Eriti pahane on asjade sellise käigu yle too Manticore`i tööstur ja suurärimees, kelle nimi mul hetkel kuidagi meelde ei tule (seesama, kelle Harrington sarja esimeses osas mättasse lubas lyya, kui ta palju möliseb). Yhesõnaga, see ärimees käib admiraliteedi lordidele nii kaua närvidele, kuni need lõpuks nõustuvad piraatidest kubiseva Sileesia Konföderatsiooni kosmosesse mõned sõjalaevad saatma.
Sõjalaevad, nagu juba öeldud, on aga kõik rindel. Kyll aga leitakse selleks otstarbeks neli ymberehitatud ja raskelt relvastatud kaubalaeva. Nendest moodustatud eskadrilli komandöriks määratakse ei keegi muu kui Honor Harrington. Vaesed piraadid.
Et ylesanne Harringtonile liiga kergeks ei muutuks, tuleb tal lisaks piraatidele tegemist teha veel mingi psyhhopaadist diktaatori laevastiku riismete ja terve väikese armaada Haveni ristlejatega, kes kõik yksteise võidu Manticore`i kaubandust ruineerivad. Peale selle on Harringtoni meeskonda sedapuhku sattunud grupp reetureid-retsidiviste.
Kokkuvõtteks: Selle sarja seniloetutest ilmselt parim raamat. Tegevust ja äkilisi syzeeliinikesi on just parasjagu. Haledalt seebiseid isikukirjeldusi suhteliselt vähe. Nii hoida! Tugev neli.