Pole ehk kõige kavalam võtta ette ei-tea-mitme-osalise sarja teine köide, aga et eesmärk oli leida paariks õhtuks lahedat lugemist, siis selleks kõlbas kenasti. Millalgi on inimkond sattunud tuumasõja künnisele. Selle ära hoidmiseks - nüüd ja edaspidi - luuakse tehisintellekt nimega Master System. MS (mis huvitav tähekombinatsioon) saab ülesandega suurepäraselt hakkama, hajutades inimkonna laiali. Maale jäetakse ca pool miljonit ja needki primitiivse elu juurde, ülejäänud tassitakse laiali, asutades selleks mõnisada kolooniat. Sealgi elu suht primitiivne ja MSi range kontrolli all. On küll kavalat tehnikat, aga selle ligi lastakse vaid ustavaid. Kolooniate kohandamine inimestele oleks liiga töömahukas, seega muteeritakse kolonistid parasjagu radikaalselt ära. On ka üksikuid omapäi tegutsevaid salakaubavedajaid ja isegi nende baasplaneete, aga MS pole lihtsalt viitsinud neile käppa peale panna.
Teise osa alguses on miski segane jõuk põgenema pääsenud - teadmisega, mil viisil on võimalik MS neutraliseerida. Selleks tuleb kätte saada viis sõrmust - üks Maal, teised kusagil kolooniate ustavate juhtide käes - ja esialgu veel teadmatus kohas MSi miskisse sisendisse toppida. Mõtisklus viib selleni, et vangla-asteroidilt pääsemine ja seltskonna koosseis pole sugugi juhuslik, vaid et keegi/miski tõmbab kusagil kaugel nöörikesi. Tühja sest, teeme ära, leiavad uljad kangelased. Kõnealuse köite lõpuks ongi esimene sõrmus juba peaaegu käeulatuses. Diversiteeti ehk liikidepaljusust Chalker muidugi armastab ja kirjeldused tulevad päris hästi välja, ainult ühe osa põhjal on aga raske öelda, milleks seda nii väga vaja on. On seiklusi, tehnilisi ja eetilisi probleeme, pisut kordusi ja paljusõnalisust ka, aga kõlbab lugeda küll.
Teise osa alguses on miski segane jõuk põgenema pääsenud - teadmisega, mil viisil on võimalik MS neutraliseerida. Selleks tuleb kätte saada viis sõrmust - üks Maal, teised kusagil kolooniate ustavate juhtide käes - ja esialgu veel teadmatus kohas MSi miskisse sisendisse toppida. Mõtisklus viib selleni, et vangla-asteroidilt pääsemine ja seltskonna koosseis pole sugugi juhuslik, vaid et keegi/miski tõmbab kusagil kaugel nöörikesi. Tühja sest, teeme ära, leiavad uljad kangelased. Kõnealuse köite lõpuks ongi esimene sõrmus juba peaaegu käeulatuses. Diversiteeti ehk liikidepaljusust Chalker muidugi armastab ja kirjeldused tulevad päris hästi välja, ainult ühe osa põhjal on aga raske öelda, milleks seda nii väga vaja on. On seiklusi, tehnilisi ja eetilisi probleeme, pisut kordusi ja paljusõnalisust ka, aga kõlbab lugeda küll.