Formaalselt võttes intriig selles, et maalased kasutasid teiste planeetide hõivamiseks mutante, need otsustasid iseseisvuda, läheb sõjaks. Seejuures ka ajas edasi-tagasi sõelumisega. Järelsõnas nimetab autor eeskujudena Heinleini Bootstrapsi ja All You Zombies-i, kaudsemalt Dicki Time Out of Jointi. Nõnda siis juhtubki, et peategelane iseendaga neli last saab, kelledest vanim tema kõige vihaseimaks vastaseks osutub... Tegelt on autor asja päris korralikult läbi mõelnud. Kõige kenam on aja võrdlus mööda klaasi niriseva (paksu) värviga - et kusagil on see eesliin, aga taha jääb jälg ning üsna raske on kindlaks teha, kas sa elad seal ees või jäljes. Jälle formaalselt võttes - maalased kipuvad alla jääma ja kavatsevad planeedi rikkaliku tuuma-arsenaliga lõhki lasta, teistel jääb selle ära hoidmiseks aega - seda seal eesliinil - napiks ja siis eksperimenteeritakse ajalooga. tapetakse Karl Marxi erinevatel aastatel ja äratatakse jälle ellu, st aetakse vastaspoole atentaat nurja. suht loogiline ka see mõttekäik, et ajas rännates ei jää inimene endaks, vaid satub kellegi teise kehasse - selle kellegi on aga loodus/aeg just nimelt selleks loonudki, st. tegemist üksiku, haiglase vms tüübiga, kelle kadumine ei põhjusta ajaloos muutusi. sutsu keerulisemaks läheb assimileerumisega, st. kui sinna kehasse kauemaks pidama jääda, siis see võtab üle. ja kui enne minema saada, siis see ajutine olevus jääb ikka teadvusse pesitsema. ajarännaku-huvilistele seega vajalik raamat, muidu tugev neli, aga mitte liiga haaravalt kirjutatud. ja imho jäi algusse üks loogika-aps ikka sisse.