Sisust siis niipalju: aastal 1927 suundub Ameerika insener Anthony "Buck" Rogers (karakter näib USA-s lausa mingi popkultuuri-ikoon olevat, ehkki meil tundmatu) otsima mahajäetud kaevandusse märke radioaktiivsete gaaside kohta. Ta abilised hukkuvad varingus, mees ise aga jääb kaevandusse lõksu ja saab radioaktiivsest gaasist mürgituse. Gaas suigutab Rogersi mingisse varjusurma ja kui ta ellu ärkab, on saabunud aasta 2419. Maailm on tundmatuseni muutunud. Maailma valitsevad mongolid, nende millegipärast Hanideks kutsutud vasallid on aga haaranud võimu USA üle, valitsedes maad oma suletud linnadest õhulaevade ning surmakiirte abil. Mongolite vallutussõja käigus ellu jäänud ameeriklaste järeltulijad varjuvad metsades kaitsevärvi telklaagrites. Ameeriklaste täielik alistamine mongoleid väga ei huvita, sest oma tehnilise arengutaseme (elektromagnetlainetuse muutmine materiaalseteks aineteks vms) juures ei tunne nad vajadust ei maavarade ega orjatöö järele. Samal ajal on ameeriklased arendanud salaja metsades välja kõrgtehnoloogilise tsivilisatsiooni ja valmistuvad oma maad tagasi vallutama. Nende sündmuste keskele Rogers satubki...
Tekstist, mis räägib Ameerika teisest iseseisvussõjast, võis karta mingit lääget USA propagandat, ent seda siin õnneks ei ole. Muidugi on loo maailm ja sündmustik äärmiselt ebausutavad (keegi ei tule kaevandusse kadunud inseneri otsima, mongolite nina all on välja arendatud kõrgtsivilisatsioon, ilma et nad sellest aru saaksid, ameeriklaste kommunistliku metsaühiskonna, mis toimib põhimõttel "igaühelt vastavalt tema võimetele, igaühele vastavalt tema tööle" äärmiselt ebausutav kirjeldus) ning paneksid füüsikat/loogikat hindavad kriitikud ilmselt krampides väänlema. Samas on õhusõja (kus kasutatakse nii tsepeliinilaadseid kaadervärke kui ka rakettlaevu) kirjeldused päris prohvetlikud. Episoodid, kus mongolid ei suuda õhujõudude ülekaalu kiuste Ameerika maismaaüksusi purustada ja asuvad oma õhulaevateede all olevat loodust hävitama, et see partisanidele varju ei pakuks, toovad eredalt meelde hiljem toimunud Vietnami sõja. Hirm kollase rassi pealetungi ees olevat 1920-ndate USA-s suhteliselt levinud olnud ja eks autor sellele rõhuski. Mongolite tapmist sõjas kirjeldab autor vähimagi kaastundeta, nagu polekski tegu inimestega.
Lühiromaani tõlkimine võttis kuu aega ja oli paras vaev... Eks ma olen muidugi veel algaja tõlkija ka. Tänud lennundusajaloo huvilisele Osvald Sooblile abi eest tsepeliini osade eestikeelsete nimede osas aitamise eest!