Kasutajainfo

Terry Pratchett

28.04.1948–12.03.2015

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Terry Pratchett ·

Monstrous Regiment

(romaan aastast 2003)

eesti keeles: «Koletislik rügement»
Tallinn «Varrak» 2008 (F-sari)

Sarjad:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
1
1
3
0
0
Keskmine hinne
3.6
Arvustused (5)

Tegevus toimub Ankh-Morpork`i linnast kaugel asuvas mägises riigis (Serbia? Makedoonia?), mis on pidevalt kõigi oma naabritega riius. Hetkel on riigis nõrk keskvalitsus, maa on kurnatud lõpututest sõdadest ja valitsev on vägagi tugev religioon mitmesuguste mõttetute keeldudega. (Selles raamatus on religiooni teema tüütavalt sarnane "Small gods"-is toimuvaga).

Käimas on järjekordne mõttetu pisike sõda, mis olematute ressurside poolest jääks sellele riigile ka viimaseks sõjaks. Mujal kettamaailmas poleks see eriti tähelepanu äratanudki, kuid kahjuks lõhuti religioossetel põhjustel maha Ankh-Morpork-ile kuuluvad semafor-telegraafi liinid. Mistõttu saabuvad vaatlejatena kohale ka vanad tuttavad vahid Vimes, Angua ja sõjakorrespondent de Word. Otseselt nad sõjategevusse ei sekku, kuid raamatu lõpu poole on neist palju abi rahu sõlmimisel.

Teose peategelaseks on aga tütarlaps Polly, kes liitub noormeheks maskeerituna armeega, et minna oma sõjatandritele kadunud venda otsima. Juhuslikult värvatakse samasse salka eriti kirju seltskond (deja vu "Men at Arms"), näiteks vampiir, troll ja vist ghoul. Päkapikkude esindaja oli puudu, kuid kirevust jagus ilma tematagi. Kokku annavadki nad raamatu pealkirjale sobiva olustiku.

Igatsugu sõdurielu kajastavat nalja ja paroodiat on terve raamat täis. Õnneks olen ma lugenud vist tervet B.Cornwelli "Sharpe" sõjajuttude sarja (seda on mainitud ka "Monstrous regiment"-i eessõnas); ja tundub, et mõni tegelane koos dialoogidega (või seersantide puhul enamasti kärkivate monoloogidega) on suures osas sealt maha joonistatud.

Läbiv teema ongi suures osas reamees (hiljem kapral, lõpuks seersant) Polly marssimine salgaga mööda sõjatandrit, kuid sellele liidetakse juurde mõned kõrvalteemad: meedia mõju avaliku arvamuse kujundamisel sõjatandril toimuva osas (dejavu viimase kümnendi sõjad meie maailmas) ja naiste võrdõiguslikkus (dejavu "Equal rites").

See oli esimene Pratchett, mida inglise keeles lugesin ja suure ilmumisvahe tõttu viimatise eestikeelsega ("Interesting Times") oli algul väga tugevalt tunda, et Pratchetti stiil on umbes 10-e aastaga päris kõvasti muutunud. Vist veidi küpsemaks. Raamatu lõpus seda nii väga enam tunda ei olnud või harjusin lihtsalt ära...

Raamatu lõpp hakkas minu meelest venima ja ennast kordama, mistõttu tuleb hindeks "4".
Teksti loeti inglise keeles

Nojah, läbi-häda-raamat. Vahepeal liikusin natuke booring-diagonaalil ja kõik lõpupaugud olid ysna ette teada. Eriti, kui hakkas ykshaaval selguma, et tegelikult olidki kõik värvatud hoopis meheks maskeeritud tibid.Ära said leierdatud need "a certain sockness in her was doing the thinking" tyypi naljad.Samas - ühe raamatu kohta päris hea saak - oli seal ka yks absoluutselt geniaalne nali:soldatid sattusid kylla, kust vaenuväed olid yle käinud. Talunikud maeti põllu kõrvale maha. Yks sõdur hakkas põllult porgandeid kaasa võtma ning teine arvas, et pole vist ikka ilus. Esimene mõtles natu järgi ja vastas siis, et "Noh, kui peremehel neid praegu veel vaja peaks minema, eks ta hoiab siis neid altpoolt kinni."
Teksti loeti inglise keeles

Pean tunnistama, et mina, elupõline Pratchetti fänn, panen sellele raamatule "2". No igatepid nõrk on see värk. Aiva kordused-kordused-kordused. See on juba olnud, seda ma olen juba kuulnud, see on sealt osast. Oleks siis killurebimistki. Paraku oli neid kohti, mis muigama võtaksid, masendavalt vähe. Lõpp aga vajub suisa ära. Konspiraatorite mass kipub ületama "ausate" ohvitseride oma? Kuule, Terry, mida sa mõtlesid seda jama kirjutades?Et muvanad silmad ka seda päeva pidid nägema, mil ma Pratshettile kahe panen. Nõrk,seltsimehed, nõrk. Ja väga kurb :(
Teksti loeti eesti keeles

Kui Pratchett 2001. aastal Eestis käis, siis ühes intervjuus mainis ta muuhulgas ka oma kõhklusi reisimisel riiki, mille nime lõpus on -ia. Selliste nimedega riikides pidavat nimelt alailma mingi jama toimuma. Paar aastat hiljem "Rügemendis" ta siis kirjeldabki seda jama, mida ta silmas pidas. Seda teeb ta viisil, mis antud romaani mitte mingil viisil tüüpiliste Kettamaailma-lugude hulgast esile ei tõsta ega meeldejäävaks ei tee. Killurebimist, mida kõik Pratchettilt ootavad, on ehk keskmisest vähem, samas ei ole seda aga ka millegi muuga asendatud, mistõttu raamat olekski justnagu täidetud lehekülgedepikkuse mõttetusega.

Mainida võiks ka, et kõik peategelased on sellised, keda varasemates raamatutes ei ole kohanud - tuttavad vahtkondlased esinevad vaid episoodides ning käesoleva teose kuulumist "Vahtkonna" alamsarja saab pidada vaid ülimalt tinglikuks.

Ma arvan et Nugani silmis oleks see raamat jälestusväärne ja ta oleks seda hinnanud kolme miinusega.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: november 2024
oktoober 2024
september 2024
august 2024
juuli 2024
juuni 2024

Autorite sildid: