Astrofyysikud väidavad, et tähed, kosmiline tolm, mustad augud ja muu ruumis ringi lendlev kribu-krabu moodustab Universumi massist kõigest närused 10%. Ylejäänud 9/10 massist moodustavad Audiitorid. Keegi peab ju ometigi paberimajanduse korras hoidma! Võtma arvele iga viimase kui vesiniku aatomi, arvutama nende iga-aastast amortisatsiooni.. jne. Kõike seda on aga kohutavalt raske teostada, kui muidu igati ontlikus ja seaduspärases Universumis käivad ringi mingit ”vaba tahet” omavad tyybid (vt. inimesed) ja alatasa kõik asjad enda ymber segamini ajavad. ”Mis kord see on, kui korda ei ole!”, hyyavad Audiitorid, ning nende kollektiivses mõistuses synnib kurikaval plaan..
Samal ajal, või tegelikult, pole oluline mis ajal, Ankh Morporki linnas. Kahe auväärse gildi - Kellaseppmeistrite ja Varaste gildide peahoonete uste tagant leitakse yhel ja samal päeval kaks poisslast. Mööduvad aastad. Yhest poisist, nimega Jeremy, kasvab geniaalne kuid nupust pisut nikastanud kellameister. Teisest aga oleks aga kindlasti saanud kuulus varas, kui ta poleks sattunud yhte salapärasesse, kõrgmäestikus paiknevasse mungakloostrisse, kuulsa Lu ”Koristaja” Tze käealuseks.
Muuhulgas saab lugeja siit raamatust teada, miks shokolaad on parem kui idamaised võitluskunstid, kuhu kaob aeg, miks ei ole lumeinimesed siiamaani välja surnud ja maailma kõige stiilsema mooduse enesetapu sooritamiseks. Varasemast tuntud kõrvaltegelastest osalevad siin veel Surm, Susan ja Nanny Ogg.
Kokkuvõttes on tegemist järjekordse Pratchetti paremikku kuuluva raamatuga. Ise paigutaksin ta headuselt sinna kuhugi Truth’i ja Hogfather’i vahele. Yhesõnaga - soovitan.