Sedapuhku siis yks selline raamat Discworldi seerias, mis isegi minusuguse paadunud naljasõbra suhteliselt kylmaks jättis. Sedapuhku on Pratchettile hambusse jäänud Austraalia. Maa kus ei saja kunagi vihma, kus kõik myrgised maod on veelgi myrgisemate ämblikute poolt nahka pistetud ja kus kohaliku elanikonna võime juua vedelikku (mida nad arusaamatutel põhjustel nimetavad õlleks) ei tekita hämmastust ainult kohalikes lammastes. Viimased muuseas on ka kontinendi ainus eluvorm kes ei ole inimesele surmavalt ohtlik. Peategelasteks on käesolevas teoses vanad tuttavad Rincewind, Pagas ja syzee kõrvalliinis Rincewindi taga otsiv võlurite kollektiiv.
Andekate kildude kontsentratsioon raamatus ei olnudki kõige hullem. Mis puudu jäi oli köitvus. St. raamat oli igav. Loodan sydamest, et sarja järgmine osa on parem.