Seitsme maa ja mere taga, Djelibeybi kõrbekuningriigis, elas kohaliku vaarao võsuke, tulevane Teppicymon XXVIII. Lyhidalt Teppic. Ja elaks seal ilmselt siiamaani rõõmsalt ja õnnelikult, kui ta mitte oma kadudnud (krokodilli sisse) ema soovile vastu tulles väljamaale haridust omandama poleks saadetud. Parima hariduse saab Kettamaailmas teadagi Ankh-Morpoki linnast, Palgamõrvrite Gildist. Nood seal lähtuvad printsiibist, et klientidele oleks äärmiselt solvav kui nad mõne harimata matsi käe läbi ära koksatud.. st. inhumeeritud saaksid. See selleks. Kummalise kokkulangemise läbi langeb meie peategelase lõpueksamitejärgne hommik kokku tema isa, vana vaarao kahetsusväärse ekspireerumisega. Hoolimata rängast pohmelusest pöördub Teppic esiisade maale tagasi. No ja siis läheb lahti. Aktsioonist võtavad muuhulgas osa matemaatikust kaamel, Teppicu isa vaim, pyramiidide ehitustrust Ptaclusp & Pojad ning ca 1300 erinevas lagunemisastmes muumiat.
Kokkuvõtteks. Yldiselt igati lõbus ja kespäraselt hea raamat. Pratchetti kohta aga.. keskpäraselt kesine. Samas, alla nelja panemiseks käsi kah ei tõuse.
Kokkuvõtteks. Yldiselt igati lõbus ja kespäraselt hea raamat. Pratchetti kohta aga.. keskpäraselt kesine. Samas, alla nelja panemiseks käsi kah ei tõuse.