Mina pole küll nii kindel, mida autor on öelda tahtnud või millisel "korrusel" tegevus toimub. Puht füüsilises mõttes toimub tegevus tõesti kortermaja kõrgemal korruse. Sünnitusabi andev meesarst lõpetab tööpäeva ning mõtiskleb möödunud päeva ja oma elu üle. Talle meenub sünnitaja, kes tahtis lapse kohe lastekodusse anda. Teine naine jälle sünnitas järjekordse surnud lapse. Mehe enda esimene naine on surnud, teine ta maha jätnud - kodus ei tohiks kedagi olla, ent aknas tuli põleb. Oma korterist leiab ta ühe naise, kes seal toimetab ja süüa teeb. Jääb mulje, et tegu on võõra naisega, ent mees ei avalda erilist üllatust, naine samuti mitte, mis loob sellise irreaalse õhustiku. Mehe ja naise öö tuleb kirglik ja see sisaldab ka naisepoolset monoloogi aja suhtelisusest, kus aasta võib toimida minutina või vastupidi. Hommikul on naine läinud, aga mees ärkab imiku nutu peale, millest tuleb siis järeldada, möödunud öö oligi selline tihendatud aja kuluga periood.
Ei suutnud kuidagi selle jutuga haakuda. Igav.