Tulnukal on muidugi hulgi igasuguseid inimestele kättesaamatuid võimeid ja oskusi, ka pole ta tegelikult üldse humanoidne, nagu ta inimestel algul endast arvata lasi. Ja hakkab ta siis baasi personali ja teadlasi hävitama, see käib tal oma mentaalsete võimete abil ülilihtsalt. Raamat räägib aga sellest, kuidas venelased baasiga ühenduse katkemise järel sinna ilmatuma jurakasse punkrisse rühma sõjaväeluurajaid asja selgitama saadavad ja kuidas nood seal oma elu eest võitlevad. Muidugi on olemas superkangelane, kellele miski võimatu pole. Loo lõpp on aga absoluutselt üllatustevaba.
Mul on horrori alal kogemust väga napilt ja sedagi raamatut sattusin lugema vaid seetõttu, et ei osanud ta sellist suundumust kahtlustada, kuid julgen siiski arvata, et ega millegi arvestatavaga tegemist pole. Samas paari öö une võib raamat eriti nõrgemanärvilistel ehk ära rikkuda ka. Nii et mitte ka täiesti lootusetu lugu. Seega kolm.