Tegevus toimub NSVL ajal kusagil Siberis, Novosibirsk on lähim suurem linn. Sotsiaal-majanduslike suhete järgi otsustades oleks aga nagu siiski juba kapitalistlik korraldus. Igal juhul on lugu selline: ühe väikelinna surnuaed satub üleujutuse alla ja pärast vee taandumist otsustavad võimud viia kalmistu teise kohta. Siiski viiakse ära vaid umbes pool surnutest, endise surnuaia ostab aga ära kohalik ärimees, kes kavandab kaubanduskeskust. Sellest ei tule midagi välja, sest mülkaks muutunud territooriumil hakkavad zombid haudadest välja ronima. Kedagi nad tappa ei jõua, aga segadust on palju. Ärimees ümbritseb ala kõrge aiaga ja ütleb, et zombid on tema omad. Ta loob sinna juurde zombide looduskaitseala, mis on ühtlasi ka jahipiirkond: äri mõte on meelitada paraja raha eest huvilisi zombi-safarile. Jutu keskseks osaks on Novosibirski ajalehe noore korrespondendi külaskäik zombipidaja juurde ja et lugu tuleks ehe, siis loomulikult ka osalus ühel jahilkäigul.
Jutus on huumorit ja Venemaa elu värvikust (alkohol muidugi). Väga kena lugu, ilmunud antoloogias "Zombi v SSSR. Kontrolnõi võstrel v golovu" (Jauza, 2010).