Ulme traditsiooniline kaksikjaotuse järgi (horror/tilulilu-ulme) liigitub "High and Dry" esimesse. Stiilse ja nauditava õudusjutu peategelane on hr Schulter, kes Uus-Inglismaal, Swift River Valleys oma suguvõsa juuri otsib. Veel 1930-ndatel elasid tema esivanemad selles kauges paigas, siis aga osteti kohalikelt maad ja majad kokku ning tekitati sellesse kohta üüratu veehoidla, mis ujutas üle mitu küla. Raamatukogus vanu dokumente lapates satub mees aga ka muudele dokumentidele, mis kajstavad paiga vanemat ajalugu. Eelkõige jäävad silma väited, mille kohaselt elas sealkandis mikmukide-nimeline indiaanlaste suguharu, keda jälestasid nii teised hõimud kui ka saabunud eurooplastest elanikkond. Väidetavalt sarnanesid nood mikmukid rohkem sisalikele kui inimestele ja praktiseerisid mingisuguses kivimajas või -majades Mao kultust. Ajapikku mikmukke aina tapeti ja nende arv olla vähenenud, ent 1930-ndatel, kui veehoidla plaan tekkis, levisid väited, et ka osa valgest elanikkonnast olevat mikmukkide usku pööranud ja veehoidla ja sellega ühendatud mitmesaja kilomeetri pikkune kanal ollagi nende kuri plaan, et kummardatav madu saaks ookeani poole ära minna.
Schulteri huvi kaldubki suguvõsalt rohkem nendele indiaanilegendidele, ent kui peaaegu kaks aastat kestnud põuaperioodi tagajärjel veehoidla vesi nii palju langeb, et põhjast tulevad nähtavale seal aastakümneid säilinud majad, otsustab ta ikkagi esivanemate kodu üles otsida. Jutu teravamad hetked jäävadki veekogu pooleldi kuivanud põhja ja loomulikult ei tule pettuda neil, kes ootavad seoseid indiaanlaste maokultusega.
Jutt on ilmunud kogumikus "Goat Mother and Others. The Complete Mythos Fiction of Pierre V. Comptois" (Chaosium, 2015), selles käesoleva aasta kõige olulisemas ulmeraamatus.