Kasutajainfo

Jeanette Winterson

Teosed

· Jeanette Winterson ·

The Stone Gods

(romaan aastast 2007)

Hinne
Hindajaid
0
1
1
0
0
Keskmine hinne
3.5
Arvustused (2)

Emoulme (ma mõtlesin selle termini just välja). Lugedes vaatasin kaks korda aastaarvu -- teose ulmeline pool on nii hale, et meenutab pigem sajandivanuseid asju. Teose üldine õhustik ja jutustamislaad tõid kohati silme ette raamatud nagu "Mõ" ja "Brave New World". Tegemist on düstoopiaga ja kui kõik ühte lausesse kokku võtta, siis kohutavalt viriseva, läbinähtava ja nagu juba öeldud, tehniliselt ja loogiliselt küündimatu sellisega, mis aga päästab, on 1) autoril on suuresti õigus ja nii mõnigi skeem, mida ta kirjeldab, on kuidagi valulikult elus, ja 2) iga paari lehekülje peale tuleb mõni nii hea kild, mis paneb teosele palju andeks andma. Veelkord, see, mis raamatus juhtub ja kogu tegevustiku loogika ei kannata mingit kriitikat, suuremas plaanis on see jama ja väiksemas plaanis süüdimatu, küll aga omandab see kõik sümboli väärtuse ja tegelikult suudab köita ning annab autori sõnumi edasi küll.
Sisust on teatud mõttes tarbetu kokkuvõtet teha. On üks planeet, mis suremas elanike mõtlematuse ja kasuahnuse läbi. Avastavad nad Sinise planeedi ja nende ainus võimalus oleks sinna kolida. Planeeti on uurinud ekspeditsioon, mille koosseisus kari mehi ja imeilus naisekujuline robot. Robo sapiensm nagu teda läbi raamatu nimetatakse. Peategelane läheb temaga intervjuud tegema enne seda, kui ta andmetest tühjendatakse ja demonteeritakse (et Keskvõimu saladused ei saaks kellegi teise kätte langeda). Intervjuu ei taha sujuda, sest kuigi liikidevaheline seks on sormaga karistatav, tuleb jutust välja, et kosmoses need reeglid ei kehti ja robot kulutas reisiaastate jooksul kolm silikoonvaginat läbi; intervjuu oli mõeldud koguperesaatesse, eks ole. Siis ta palub end päästa, selguvad peategelase sidemed vastupanuliikumisega ses ülimalt kontrollitud ühiskonnas ja varsti robot kaob ja peategelasel on pahandusi ja ta sunnitakse minema reporterina kaasa esimese turistiga Sinisele planeedile. Turist valitakse muidugi teleka mingi saate publikuhääletusel... On palju võikalt häid detaile, aga kohale viib nad ametlik piraat -- WTF?!? Kelle armuke on pqgenenud robot... Ehk siis mõne koha pealt lõikavalt hea, mõne koha pealt masendavalt ajuvaba.
Ütleme, klassikalisest ulmest on see teos väga kaugel, ma nimetaksin seda emolikuks ühiskonnakriitiliseks mõtiskluseks ;-), aga ma lugesin selle ikkagi läbi ja see on juba saavutus viimasel ajal eesti keelde tõlgitud ulme puhul.

---

Kaks päeva hiljem -

Ma otsisin originaali üles, sest mulle tundus, et tõlge on kusine. Loen seda epubi ja... jama. Tõlkija on nagu kõik ära tõlkinud. Olgu, mõne koha peal o selgelt hooletu ja paistab, et mõnest kohast ei ole ta aru saanud, aga kõik on nagu tõlgitud... Võtmesõna on "nagu" -- originaal on lausa poeesia, laused kõlavad kokku ja mõte teeb uperpalle... Tõlkes on kuradi palju kaduma läinud. Ma ei ole kindel, kas ma oskaks paremini tõlkida, aga seda raamatut soovitaks ma lugeda originaalis, kui keeleoskus üle käib.

Teksti loeti eesti keeles

Eelarvustajaga ses mõttes nõus, et süžee on ses raamatus üsna teisejärguline ja kohati täiesti absurdne.
Samuti kannatab raamat sündroomi all "armastus on müstiline viies element, mis kestab üle aja ja ruumi ja lõikab nagu nuga läbi kõigest muust", milline idee, nojah, mõjub usutavalt ikkagi ainult siis, kui mõtet avaldav isik on parasjagu silmini armunud ja üsna noor.
Sügavale keskkikka jõudnud autori klaviatuuri, pastaka või mille iganes alt tulles tekitab antud suhtumine aga minus kergelt piinliku võbeluse teemadel "kas te, proua, pole aastate jooksul tõesti midagi uut elu kohta ära õppinud?" ja vaikse ettepaneku saada nt mõned lapsed. (Ma saan aru, et lesbi, ma saan aru, et liiga vana, aga krt, kuskilt võiks ju armastuse veidi teistsuguse mõtestamise võime siiski ka sellisele inimesele tulla?)
Ometi, "Kivist jumalad" tegelikult sisaldab ka palju muud kui armastuslugu. See ühiskonnakriitika siin nt on mulle täiesti sümpaatne, sest just, mitmed tähelepanekud on nii läbinägelikud, nii "jah, jah, muidugi! ma olen seda teadnud, aga mitte sõnadesse osanud panna!", et lihtsalt rõõm.
Kohati on ka keel ja kirjeldused nii jõulised, et tekitasid võrratu võõrasse maailma vajumise tunde, mulje, et raamat on ehedam kui mu oma elu. Mingil moel puhtam, kontsentreeritum ja rohkem päris.

Kokku - hea, aga mitte oivaline. Soovitan võrdlemisi kergelt loetava hingepuhastava kirjandusena, aga mitte kiire meelelahutusena - kui lugeda süžeeägedusi, mitte meeleolusid, põhjustab ilmselt pettumuse.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019

Autorite sildid: