Loos on tunda ilmselgeid Robert E. Howardi ja mõningal määral ka H. P. Lovecrafti mõjusid. Idamaine õhustik, hoogne, sünge ja verine süžee, vihjed kõiksugu "muistsetele kurjustele", üsnagi poliitiliselt ebakorrektne suhtumine mustanahalistesse (sõna "must" pealkirjas ei viita sugugi maagia liigile, nagu teksti lugemata arvata võiks) ja koguni sõnakasutus, milles võib ära tunda mitmeidki mainitud autoritele omaseid keelendeid. Tegevusmaailm pole küll Howardi Hübooria, vaid meie maailma kunagi keskaja paiku meenutav alternatiivne maailm, kusjuures nii mõnegi koha või riigi nime võib elementaarsete geograafia- ja ajalooalaste teadmiste puhul siduda vastetega pärismaailmas (Tanzarufti kõrb-Sahara, Amarea-Rooma impeerium jne, pealkirjas mainitud Umgolla peaks siis asuma kusagil Kongo läheduses).
Olles kõik uue "Täheaja" algupärandid läbi lugenud, võin öelda, et käesolev lugu on neist selgelt parim. Sarnaselt Jekimoviga jääb vaid üle vaid Mahkrale tuult tiibadesse soovida ja tema järgmisi lugusid ootama jääda.