(jutt aastast 2011)
eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 9: Joosta oma varju eest» 2011
Lugu hakkab peale nagu tavaline külarealism-Udriku küla vanemapoolsete naiste elu-olu kirjeldus. (Udriku-nimeline koht on Lääne-Virumaal reaalselt olemas ja kui see nimi Google`isse kirjutada, näeb veidral kombel ühena esimestest kirjetest uudist laiba leidmise kohta samast kohast eelmisel aastal). Alates hetkest, kui ühe lesknaise keldrist mingi jube ebamaine koletis ennast välja murrab, läheb lugu aga täiesti ulmeliseks kätte... Edasi lugege ise.
Kui suur osa loost meenutas lugusid sarimõrvaritest a la Rappija Jack, siis lõpuks hakkas juba väga Mandi loomingut meenutama. Suuresti tänu lõpule teenib lugu mult maksimumhinde.
Väga hea. Tahan veel.
Muidu tegelaste kirjeldused on muhedad, ehedad, joonistavad neist hea pildi (rohkem küll naistest kui Antsust), kuulujuttude muundumine on hästi tabatud.