Lugu nagu väga ei kõnetanud mind ja ideegi oli imelik, ent samas oli see täitsa korralikult kirja pandud, sellest ka hinne. Kolme Roosvaldi teksti lugemise järel võin öelda, et tegu on äärmiselt "pehmetele" teemadele keskendunud naiseliku naisautoriga, kes eelistab lugude tegevuskohana kaasaja Eestit ja põimib realistlikku sündmustikku müstilisi elemente. Kõigis kolmes loos on suur roll naiselikel tunnetel, purunenud suhetel, emadusel jne. Teised kaasaegsed eesti naisautorid nagu Meres või Lätte jätavad Roosvaldiga võrreldes ikka väga "karmi" mulje. See pole mõeldud kiituse ega laituse, vaid lihtsalt sedastusena. Kohalikus valdavalt meestest koosnevas ulmefändomis teeb see populaarseks saamise ehk raskemaks, ent oma niši täidab kahtlemata ära.