Moodustab terviku Cuddoni teise antoloogiaga "Ghost Stories", milles esindatud autoriteringile lisanduvad sellised tuntud nimed nagu Kafka, Stevenson, John Lennon ;;)) , Faulkner... See, et kogu sisaldab ka Lennoni juttu (selline keskmiselt hea syrrealism, aga palju kehvem kui parimad), kinnitab oletust, et Cuddon eelistab vähemtuntud autori heale jutule väga tuntud autori keskmise taseme juttu. Õnneks valdavad tuntud kirjanikud kirjutamist piisavalt hästi, et harjumatus zhanris kirjutatud lugu samuti igati tasemel välja tuleks. Pärleid on piisavalt palju, et nende ykshaaval yleslugemine mõttetu oleks. Selles kogumikus kipub vähemtuntud autoritelt siiski rohkem pärleid olema kui kuulsustelt. Ja aru ma ei saa, miks Poe'lt just see Mr. Valdemari lugu valitud on...