See peategelane on umbes 20-aastane Jette. Ta õpib kusagil kõrgkoolis, ta on välimuselt keskpärane ja tema suurim kirg on lugeda raamatuid. Tema eneseteadvuse keskme moodustab vastandumine oma õele Justinele. Justine on hardcore-blond, nii otseses kui ka kaudses mõttes. Piltilus, rumal, pealiskaudne, kerglase meele ja huvidega. Et tema tegelaskuju on viidud nendes karakteristikustes äärmuseni, ei saa teda nagu tõsiselt võtta - mõjub pigem koomiliselt. Ent ka hall hiireke Jette ei mõju usutavalt. Raamatukoi lausa ohib mõnust, kui mõtleb, et saab lugema hakata, ent me ei kuule terve romaani jooksul ühegi raamatu nime. Mitte ühegi. Samuti jääb arusaamatuks, miks ei saa lugeja teada, millises ülikoolis Jette õpib, ja miks rohke raamatute lugemine ei ole mõjunud positiivselt tema intellektile. Olgu, seda viimast võib seletada Jette õrna eaga.
Jette ning Justine elavad ühises üürikorteris ja kahe erineva isiksuse vaheline pinge tundub realistlik. Ilus justine domineerib ja käib Jettele närvidele. Veel raskemaks läheb Jettel siis, kui Justine toob majja afropatsidega piltilusa ameeriklase, latiinost fotograafi Christiani. Lisaks tuleb Christiani küülik ja Jettel läheb kitsaks, sest paarike ei viitsi mõnikord ka ust vahelt kinni panna, kui nad seda teevad. Jette ei suuda endale tunnistada, et ta kadestab oma õe välimust ja on ise ameeriklasse armunud. Ent kuskil on keegi, kes võtab tema mõtteid kuulda. Kes see (või need) on, jääbki segaseks, ent kuju võtab see keegi ühe vana võõra naise kujul, kes peatab tänaval Jette ja küsibn, kas too tahaks oma elu muuta, vihjega võimalikule õe elule. Esialgse keeldumise järel aga Jette siiski murdub ja enneäe - ta ärkab hommikul Christiani korteris oma õe kehas.
Järgnevad kõik need arusaamatused ja koomilised episoodid, mis loogiliselt teises kehas elades juhtuma peavad. Jette satub glamuurimaailma, kus ta õde koos ameeriklasega viibis - fotomodellindus, erapeod rikaste ja ilusatega. See pole sugugi meelakkumine, aga kuidagi tuleb ta toime. Samas mõjub täiesti uskumatult see, kui loomulikult inimene üleloomuliku juhtumise omaks võtab - pärast esialgset jahmatust ei ole põhiküsimus mitte see, kuidas selline asi juhtuda sai, vaid - kuidas ma võimalikult hästi oma õde imiteerin. Mis puutub tema õe teadvusse, siis minule jäi mulje, et tegu polnud lihtsa kehadevahetusega, vaid õe teadvus lihtsalt haihtus, toimus Justine teadvuse mõrv. See tähendab - Jette vanas kehas elas Jette edasi ja teine Jette hakkas elama Justine kehas. Aga segaseks see asi ikkagi jääb.
"Lepatriinupüüdja" on kirjutatud lugejaga lobisevas stiilis ja selle oletatav sihtgrupp on 13-25 aastased tüdrukud-naised. Naistekale omaselt saab peategelane lõpuks ka õnnelikult mehele. Arvan, et Stalkeri saamine Kiiri Saarel esimese romaaniga siiski veel ei õnnestu.