Falkenbergi Leegioni neljas ja paraku viimane raamat. Tegevus jätkub sealt kus ta eelmises pooleli jäi - planeedil Sparta. Leegioni V pataljon koos vastse Sparta armeega jätkab verejanulise preili Skida (Skilly)Thibodeau poolt juhitud mässuliste elementide likvideerimist. Järjekordse operatsiooni käigus pommitab Skilly maatasa rynnatava linnakese haigla, koos seal sisalduvate haavatute, naiste ning lastega. Peale selle, et säärane teguviis spartalased tema vastu _veelgi_ vihasemaks ajas, hakab sydametunnistus kripeldama ka seni orbiidilt kylma kõhuga asja pealt vaadanud CoDominiumi laevastikul. Mässuliste tugipunkt tehakse maatasa. Sellega aga asi veel paraku ei piirdu... Vaenulike poliitiliste jõudude toimel saadetakse kohalikule CoDominiumi komandörile käsk arreteerida kogu Spartal viibiv Falkenbergi Leegioni kontingent. Samal ajal jätkab oma vägede hävingust putku saanud Skilly pealinnas poolnälginud lumpeni agiteerimist edasisele mässule. Lõpuks lähebki Sparta pealinnas veriseks kolmepoolseks lahinguks - yhelt poolt Sparta miilits ja relvastatud elanikkond, teiselt poolt Skilly oma kaltsakatega, kolmandalt poolt vastu tahtmist Sparta ja Leegioni vastu sõtta saadetud CoDominiumi jalavägi. Asjalood oleksidki kurvasti lõppenud, kui CoDominiumi sõdurid poole lahingu pealt massiliselt Sparta poolele yle jooksma poleks hakanud. Lõpp hea - kõik hea. Lysander I kroonitakse kuningaks ja sellega algab nii Spartal kui pikemas perspektiivis kogu inimkonna poolt asustatud kosmose jaoks uus ajajärk. Yhesõnaga - igati abiks raamat. Eelmisest kolmest mitte millegi poolest halvem. Eessõna asemel on sõna võtnud keegi soomusvägede major Benson, kes seda noorematele ohvitseridele anti-partisanisõja kursusesse sissejuhatavaks lektyyriks soovitab. Viis nii raamatule kui tervele sarjale.