Kasutajainfo

Jerry Pournelle

7.08.1933-8.09.2017

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Jerry Pournelle ·

Falkenberg`s Legion

(romaan aastast 1990)

Sarjad:
Sisukord:
  • Sündmuste horisont
Hinne
Hindajaid
3
6
1
0
0
Keskmine hinne
4.2
Arvustused (10)

Esimene raamat samanimelises CoDominiumi seeria alamsarjas. Lisaks käesolevale sisalduvad Falkenbergi Leegioni sarjas veel sellised teosed nagu "Prince of Mercenaries", "Go Tell the Spartans" ja "Prince of Sparta". Raamatu kaks osa on varem ilmunud eraldi juttudena ("The Mercenary" ja "West of Honor"). Raamatu (ja terve sarja) tegevus leiab aset CoDominiumi lagunemise viimastel kymnenditel. Maal tugevnevad rahvuslik-separatistlikud ning muud äärmuslikud liikumised. Ainus mis inimkonda yleyldisest sõjast hoiab on CoDominiumi laevastik, mille finantseerimist aasta-aastalt kärbitakse. Raamatu tegevus algabki noore Falkenbergi astumisdega CoDominumi laevastiku ridadesse. Paraku juhtub mõned aastad hiljem selline kahetsusväärne lugu, et yhel Falkenbergi poolt juhitud päästeoperatsioonil saab otsa mingi tähtsa senaatori pojuke, mispeale on Falkenberg sunnitud lahkuma laevastikust ning läheb yle jalaväeteenistusse. Mõni aeg hiljem näeme koloneli auastmesse jõudnud Falkenbvergi CoDominiumi 42. jalaväerygemendi komandörina. Siis suudab ta aga jällegi omakasupyydlikele poliitikute konnasilmadele trampima sattuda ning Falkenberg saadetakse erru. Seoses rahalise kitsikusega saadetakse yhtlasi laiali ka terve 42''ne rygement. Selle asemel, et vaikselt pensionil istuda ja marke koguda, võtab Falkenberg kätte ja moodustab oma endise rygemendi baasil Falkenbergi Leegioni nimelise palgasõdurite armee. Raamat (ja terve sari) kuuluvad igal juhul militaarse fantastika kuldvaramusse. Põhimõtteliselt kyllalt sarnase ideega Gordon Dicksoni Dorsai seeriale annab igaljuhul silmad ette. Teisest kyljest on tegemist kyllalt olulise lugemisvaraga CoDominiumi sarja kui terviku kontekstis. Yhesõnaga - soovitan.
Teksti loeti inglise keeles

Kaheldamatult legendaarne raamat militaarulme vallas. Tegevus on kiire ja kaasakiskuv, karakterid usutavad, lahingustseene ja sõjaväeüksuste toimimist kirjeldatakse realistlikult. Lisaks on huvitav vaadata, kuidas autor näeb ühiskondade kujunemist perifeerias. Kuigi inimkond on jõudnud planeetide vaheliste lendudeni, võivad keskustest kaugel olevad ja vaesed maailmad olla küllaltki primitiivsetes oludes. Falkenberg ja tema sõdurid näitavad, kuidas raudne distsipliin ja hea väljaõpe võimaldavad jääda väga efektiivseks erinevates keskkondades. Lahingute löömise kõrvale analüüsitakse poliitilisi olusid ja intriige nii konkreetsetel planeetidel kui ka suuremas mastaabis ehk CoDominionis. Kõige selle tulemuseks on äärmiselt köitev lugu, mida on raske pooleli jätta. Huvitav, miks Pournelle`i siiani üldse eesti keelde pole tõlgitud. Igatahes on põhjust "Falkenbergi leegionit" soovitada kui suurepärast lugemismaterjali. Kindel "viis".
Teksti loeti inglise keeles

Sattusin ka lugema ja kuigi raamatule otseselt midagi ette heita ei ole, võib väga suur annust militaarsust siiski ka natuke ruineerivalt mõjuda. Paraku tuleb seda pigem plusspooleks lugeda -- JP kirjeldab üht süsteemi ja selle lagunemist, kui raamatu alguses näib CoDominium kõikvõimas, mureneb ja laguneb see jutu käigus ja kogu situatsioon muutub. Kuivõrd mulle meeldib selline natuke läbimõeldum ja rohkem inimese ja ühiskonna modelleerimisega tegelev ulme, saan nii mõnegi asja kallal norida, samas kui see, et ma üldse norida saan, on suureks kiituseks, kuna seega on raamatus midagi sellist, mis arutelu väärt on.
Muidugi on seal absurdsusi ja raamat on omas ajas kinni. Ütleksin isegi, et narrilt kinni. Teine suurem miinus on, et kõike vaadeldakse justkui mingilt jumalapositsioonilt, st. mul tekkis lugedes mitu korda tunne, et kust jutustaja seda teab; teisiti öeldes hägustus piir tegelaste ja autori seletuste vahel. Samas -- ka seda saab plussiks lugeda, et raamat pani otsima nö teise poole arvamust.

Sisu on eespool lahti seletatud ja sellel ma pikemalt ei peatu. Järjest lugedes on esimene seiklus tegelikult mõjuvaim, edasi sa juba tead, mida oodata. Aga niipalju huvitas küll, et tahaks ka järgmisi lugeda, nii et kokkuvõtvalt -- hea raamat.

Teksti loeti inglise keeles

"Tähesõdalased" või "Kõrge ristiretk" on esimesed, mis selle raamatu juures pähe tulevad. Aga nad on sellest raamatust paremad

Põhiliselt häiris 2 asja:
1) Miski imenipiga suudetakse sõjatehnika tase igal pool madal hoida. Päris elus see ju ei toimiks
2) Tegelaskujud olid kuidagi lamedad ja kahvatud
Teksti loeti eesti keeles

Minu meelest suhteliselt traditsiooniline militaarulme, nagu seda on palju loetud. Peakangelane võitleb Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu liidu eest (huvitav, kuidas saab juba kõla poolest nii ebardlikule nähtusele üldse lojaalne olla, hea et see reaalses maailmas ei realiseerunud), kõvasti on ränkraske sõdurielu kirjeldusi, armeesid ära kasutavate saamatute poliitikute kirumist ning militaristide juhmivõitu lojaalsust. Nagu Kunnase "Gort Ashrynis" ja ilmselt veel sajas erinevas teoses. Pastoraalset idülli luua soovivate farmerite vastasseis sunnitöölistest bandiitidega meenutas aga üks-üheselt Peter F. Hamiltoni The Reality Dysfunctionit.

Hindest võtab mõnevõrra maha romaani äärmiselt hakitud kompositsioon. Eks ta ju rohkem jutukogu on kui romaan, aga tervik on mõnevõrra raske moodustuma.

Võib-olla on mul hetkel lihtsalt militaarteemast teatud küllastumus, lisaks selle romaani lugemisele ka viimane nädal päevade kaupa Sabatoni kuulatud. Igatahes "nelja" saab auga kätte.

Teksti loeti eesti keeles

Falkenberg on selline kõva tegelane, kelle jaoks pole miski võimatu. Vähemalt selline mulje jääb raamatust "Falkenbergi leegion". Satub ta alati mitte kõige juhuslikumal kombel mingisugusse jamase, kõik võimalused näivad tema vastu olevad, kuid ometi suudab ta mängleva kergusega august välja ronida ning situatsioonist võitjana väljuda. Lausa imetlusväärne. Igatahes mulle raamat meeldis. Eelkõige sellepärast, et selle lugemine ei nõudnud erilist pingutust. Paras meelelahutus, mis aitab aega viita. Kas tegu on ka klassikaga, jäägu juba targemate peade otsustada. Neli
Teksti loeti eesti keeles

Mulle meeldis. Võibolla oli tegevusliinide ülesehitus liiga etteaimatav. Ehk oli (pea)tegelane liiga eksimatu. Aga mulle tundub, et antud teoses on leitud sobiv tasakaal loetavuse ja detailide vahel. Nt kui eelviidatud "Kõrge ristirekt" on minu silmis pigem lasteraamat ja sellisena omal kohal, siis Falkenberg on juba midagi küpsemat. Sisu pole mõtet ümber jutustada, aga suuremas plaanis pole tegemist mitte niivõrd ühe inimese, kuivõrd teatud ajastu looga. Soovitan...
Teksti loeti eesti keeles

Ma olen vanemleitnandi paguneid kandnud küll, aga iseenesest ei pane see mind veel Falkenbergist vaimustuma. Pigem oli huvitav jälgida, kuidas kirjanik sellist supersõduri kuju on loonud.

Või, noh, väga huvitav ei olnud. Erinevad jutustajad, kes omavad taktikalist pilti toimuvast ja imetlevad Falkenbergi strateegilist mõtlemist. Võibolla oleksid lahingutegevuse kaardid abiks olnud. Sest enamasti kaitseb või ründab jutustaja kangelaslikult mingit mäge või kuru, jääb napilt ellu ja kuuleb siis paari nädala pärast teadvusele tulles, kui geniaalselt on Falkenberg olukorra lahendanud. Nii et väga selget pilti sõjatandrist lugeja ei saa. Sõjategevuses kasutatavad vahendid on – noh, kõike muud kui ulmelised. Suurtükid, tankid ja meie praegusest mõnevõrra tõhusama soomusega jalavägi. Lennuväge polnud kusagil, aga vahel toimis satelliitluure. Polnud isegi mingeid põnevaid intriige inimsuhetes. Keegi ei võidelnud homode õiguste eest ega midagi – alati oli asi vaid ellujäämises ja ehk veidi priskemas kõhutäies.

Käsi kippus kolme panema, aga samas oli raamatus ka midagi sümpaatset ja meeldejäävat. Ning kuna lugemisest on nüüdseks natuke aega juba möödaska , kuid lugu seisab veel meeles, siis on ilmselt ikka hea lugu.

Teksti loeti eesti keeles

Kiidetakse seda Falkenbergi mis kiidetakse, aga minus ei suutnud antud teos õlakehitusest tugevamat emotsiooni esile kutsuda. Ilmselt pole militaarulme ikka minu jaoks, sest sama probleem on mul ka Joe Haldemani, Leo Kunnase või Robert A. Heinleini sellelaadsete teostega. Mul on kogu aeg tunne nagu loeksin mingi täringute ja nuppudega mängitava lauamängu üleskirjutust. Peategelast, kellele oleks huvitavam kaasa elada kui plastmassist mängunupule, siin juba naljalt ei kohta. Huvi võiks tõsta romaani "poliitiline tiib", aga peale USA ja CCCP liidu eksisteerimise fakti kui niisuguse on kõik muu selles plaanis kirjutatu nii stamplik nagu oleks ette võetud mõni Microsoft Wordi vastavateemaline template ja seal lünkade kohale tegelaste nimed kirjutatud.

Peamine mõte lugemise ajal on et saaks see juba läbi, äkki järgmiseks tuleb riiulist midagi paremat. Antud romaani lugemisele kulutatud aja pean enda seisukohast paraku mahavisatuks lugema.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: mai 2022
aprill 2022
märts 2022
veebruar 2022
jaanuar 2022
detsember 2021

Autorite sildid: