Raamat algab kirjeldusega autorite arvamusest USA haridussysteemist ja selle tulevikust. Kuna praktiliselt kõik õpilased on kirjaoskamatud, siis peetakse ylesannete tekstide ettelugemiseks spetsiaalsed skannerid. Kui mõne pedagoogi peakuju miskile nolgile meele järgi ei peaks olema, siis võib tolle vana hea ameerika moe kohaselt kohtusse kaevata. No ja nii edasi. Sääraste prognooside paikapidavse kohta teab Piret siin ehk rohkem rääkida.. aga kui vaadata usast AOL''i kaudu netile ligi pääsenud tegelaste intellektuaalset taset, siis.. Yhesõnaga, kogemata kombel õnnestub raamatu peategelasel, kes sarnases asutuses "haridust" omandab järjekordse poisikeseliku sigaduse käigus yhele kooli kylastama tulnud kongresswomanile vett täis lastud kondoom pikki parukat kukutada. Mille tagajärjel ta operatiivselt eksmatrikuleeritakse. Yhe sõbraliku pedagoogi nõuande peale läheb ta tööd otsima mingisse asteroididel metallide kaevandamisega tegeleva korporatsiooni kontorisse. Sealt suunatakse ta edasi kuskil lõunaosariigis paiknevasse õppelaagrisse. Kus valitseb mõnevõrra teistsugune kodukord kui tema vanas koolis. Ja sealt edasi asteroididele. Nii sisult kui vormilt sarnaneb see raamat mitmetele Heinleini noorsooromaanidele. Võibolla ajastu stiilile vastavalt pisut kyynilisem. Aga sugugi mitte halvem. Ka asja ulmeline pool on igati tasemel - asterodid ju teadagi Pournelli yks lemmikteemasid. Viite see raamat ehk päriselt välja ei venita.. ytleme tugev neli.