Valdavalt hard-sci-fi''st ja Pournelli populaarteaduslik-propagandistlikest kirjutistest koosnev antoloogia. Jutud on igati hästi valitud. Kuulsamatest nimedest on esindatud sellised kujud, nagu Charles Sheffield, Poul Anderson ja loomulikult Pournelle ise. Ylejäänud autorid olid minu jaoks tundmatud, kuid vähemasti antud kogus esinevad jutud olid meistritega igati yhtlasel tasemel. Nagu pealkirjast võib järeldada, keerleb temaatika valdavalt asteroidide ja päikesesysteemi kolononiseerimise ymber. Iga jutu ees, pluss paar pikemat kirjutist vahepeal, on J.P. mõtteid sellest, mida _võiks_ asteroidide/kuu/jupiteri kaaslaste koloniseerimiseks juba olemasoleva tehnoloogia baasil teha, ning _miks_ seda ikka veel tehtud pole. Viimasele kysimusele peitub Pournelli arvates vastus USA kosmoseprogrammi liigses tsentraliseerituses ja byrokratismis. Kogu kosmosevärginduses on NASAl USAs riiklik monopol, mida J.P. võrdleb oma ebaefektiivsuses kunagise nõukogude põllumajandusega. Ja leiab, et initsiatiiv ja vahendid tuleks anda eraettevõtluse kätesse. Pakkudes selleks äärmiselt elegantse lahenduse: 2 miljardit $ firmale, kes organiseerib kuule 25 USA kodanikku ja hoiab neil seal 2 aastat hinge sees. Miks mitte? See selleks. Juttudest. Jutud, nagu juba öeldud, on enamuses hard-sci-fi, seda pigem Heinleini mahlakalt hoogsas kui Clarke''i kuivas stiilis. Ymber jutustama ma neid siin ei hakka, lugege ise. Hinne raamatule kõigub seal kuskil nelja/viie vahel, tegelt on vist ikka rohkem viite väärt. Soovitan.